Euroopa Komisjon algatas kolmapäeval Eesti ja veel 18 Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused, kuna neis riikides on puudujääke Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nõuetekohase käivitamisega.
Euroliit algatas Eesti suhtes rikkumismenetlused seoses põgenikega
24. september 2015, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon saatis Eestile kaks märgukirja, mis puudutavad varjupaigamenetluste direktiivi ja vastuvõtunõuete direktiivi rakendamist. Märgukirjad on rikkumismenetluse esimene etapp ning need saadeti seoses sellega, et Eesti ei ole komisjoni õigeaegselt teavitanud nende kahe direktiivi ülevõtmismeetmetest.
Varjupaigamenetluste direktiivis on sätestatud rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded ning selgitatud, kuidas varjupaika taotleda, teatas komisjon.
Direktiivi kohaldatakse kõigi rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes, mis on esitatud liikmesriigi territooriumil. Liikmesriigid olid kohustatud selle direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtma ja komisjonile vastavatest riiklikest meetmest teatama 20. juuliks 2015. Kokku sai selle direktiivi osas märgukirja 18 riiki.
Vastuvõtunõuete direktiivis on liikmesriikide jaoks sätestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu ühised miinimumnõuded. Direktiiviga pannakse liikmesriikidele õiguslik kohustus tagada taotlejatele nende rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kestel materiaalsed vastuvõtutingimused. Nende hulka kuuluvad juurdepääs eluasemele, toidule, arstiabile ja tööle, samuti meditsiinilisele ja psühholoogilisele abile.
Lisaks sellele on direktiiviga seatud piirangud haavatavate isikute, eelkõige alaealiste kinnipidamise suhtes. Liikmesriigid pidid selle direktiivi oma õigusesse üle võtma ja vastavad riiklikud meetmed komisjonile teada andma 20. juuliks 2015.
Ministeerium: asi on töös
Valitsuse kinnitusel ei ole direktiivid veel seaduseks saanud, kuid eelnõu kiideti heaks 3. septembri valitsuse istungil ning anti üle riigikogule menetlemiseks ning eeldatavasti võetakse vastu veel käesoleval aastal.
«Eesti tagab rahvusvahelise kaitse taotlejate õigusi ka täna. Direktiivide peamine eesmärk on üksnes ühtlustada EL liikmesriikide poolt rahvusvahelise kaitse taotlejatele ette nähtud õigusi ja kohustusi,» selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhata Janek Mägi.
Ta lisas, et Eesti rakendab juba täna varasemates direktiivides ette nähtud nõudeid ning uuesti sõnastatud muudatused on üksnes täpsustavat laadi.
«Enamus direktiivide artikleid on varasemalt Eesti siseriiklikkusse õigusesse üle võetud ning hetkel on riigikogu menetluses seaduse muudatuse eelnõu, millega võetakse direktiivid täielikult üle.»
Ta lisas, et direktiivide ülevõtmise hilinemine on peamiselt tingitud kahest asjast – käesoleva aasta maikuus avaldas Euroopa Komisjon Euroopa rändekava ning sellega kaasnesid ettepanekud, mis muu hulgas hõlmasid erakorralist ümberpaigutamise mehhanismi rakendamist ning soovitusi Euroopa Liidu ülese ümberasustamiskava loomiseks. Euroopa Komisjoni algatuste pinnalt tuli täiendavat üle vaadata siseriikliku seadusandluse muutmise vajadus, mistõttu täiendav sisuline arutelu eelnõu osas.
Kokku 40 menetlust
Kokku algatas Euroopa Komisjon 40 erinevat rikkumismenetlust, lisaks märgukirjadele esitati Bulgaariale ja Hispaaniale ka põhjendatud arvamused ajakohastatud kvalifitseerumisdirektiivi ülevõtmise kohta ning lisaks veel üks märgukiri ka Kreekale seoses ajakohastatud vastuvõtunõuete direktiivi ja ajakohastatud varjupaigamenetluste direktiivi teatavate sätete rikkumisega.
Rikkumismenetlus koosneb kolmest etapist, mille esimeses saadab Euroopa Komisjon riigile märgukirja. Kui see ei saa komisjoni jaoks rahuldavat vastust, esitab Euroopa Komisjon põhjendatud arvamuse, millele riik peab kahe kuu jooksul vastama ning kinnitama, et vajalikud meetmed on võetud. Kui riik seda ei tee, on Euroopa Komisjonil õigus riik rikkumismenetluse kolmanda etapina Euroopa Kohtusse anda.