Kuigi Prantsusmaa ja Venemaa jõudsid kokkuleppele Mistral-tüüpi sõjalaevade müümises Egiptusele, ei pruugi küsimus olla veel sugugi lõppenud.
Mistralide edasine saatus tekitab küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muret Mistralide edasise käekäigu pärast tunneb ka Euroopa Parlamendi Eesti saadik Urmas Paet, kes päris Euroopa Komisjonilt aru, kuidas on võimalik Euroopa Liidul või Prantsusmaal tagada, et pärast kopterikandjate müüki Egiptusele ei jõua need siiski edasi Venemaa kasutusse.
«Egiptuse sõjaline koostöö Venemaaga [on] praeguse Egiptuse juhtkonna ajal oluliselt tihenenud. Ka on Venemaa Lähis-Idas asunud otseselt sõjaliselt tegutsema,» märkis Paet. Endine välisminister juhtis tähelepanu ka sellele, et Venemaa sõjaline aktiivsus Ukrainas ja Süürias tingib vajaduse Venemaa jätkuvaks sõjaväetehnika moderniseerimiseks ja tugevdamiseks.
1,2 miljardi eurose tehingu leping Venemaa ja Prantsusmaa vahel nägi ette esimese kopterikandja üleandmise Venemaale 2014. aasta sügisel ja teise selle aasta sügisel, ent seoses Ukraina kriisiga lükkasid Prantsusmaa võimud aluste üleandmise määramata ajaks edasi ning lõpuks leping tühistati.
Teadaolevalt maksab Prantsusmaa Venemaale tarnimata jäänud Mistralide eest Moskvale tagasi 950 miljonit eurot, kuid ei pea maksma trahve. Prantsuse meedia andmetel võis riik lepingu tühistamisega kaotada aga kokku 200-250 miljonit eurot.