Euroopa Parlamendis teisipäeval peetud arutelul kutsusid mitmed saadikud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi tegema rohkem pagulaskriisi leevendamiseks.
Europarlamendis kutsuti riike pagulaste osas rohkem tegema
6. oktoober 2015, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelul Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga arutasid saadikud varjupaigataotlejate ümberpaigutamise mehhanismi, samuti arutati Türgiga koostööd rändevoogude haldamiseks ja eelarvemeetmeid pagulaskriisile reageerimiseks.
Saadikud avaldasid kahetsust Euroopa Ülemkogu ilmse ambitsiooni puudumise üle reageerimisel kõige tõsisemale pagulaskriisile alates Teisest maailmasõjast, teatas europarlamendi pressiteenistus.
«Meil pole vaja uusi ideid, vaid peame praegused ideed ellu viima,» ütles Euroopa Parlamendi suurima, EPP fraktsiooni liider Manfred Weber parlamendiarutelul.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Gianni Pittella kutsus üles tegutsema aega viitmata, rajama põgenike kiirregistreerimise keskusi ning majanduspõgenikke resoluutsemalt välja saatma.
Osa saadikuid avaldas ka toetust Dublini reeglite reformimisel, legaalse rände kanalite avamisele ja rõhutas inimkaubitsejatega võitluse vajadust. Samuti võeti sõna EL-i välispiiride tugevdamise ja pagulaste tuvastamise ning registreerimise teemal.
Samas euroskeptilise Euroopa Konservatiivide ja Reformistide grupi nimel sõna võtnud Ryszard Legutko nimetas Euroopa Komisjoni tegevust ebarahuldavaks ning leidis, et Euroopa liidrid on pagulaskriisist rääkides jäänud ebamääraseks, samuti on kostnud ähvardusi ja väljapressimist. «Algul kutsuti pagulasi Euroopasse ja nüüd aetakse neid siit ära,» märkis Legutko.
Kriitiline oli ka liberaalide (ALDE) saadikurühma liider Guy Verhofstadt, kelle sõnul on Euroopa Komisjon ning eriti Euroopa Ülemkogu kriisile aeglaselt reageerinud. Erakorraline ülemkogu kutsuti kokku hilja ning selle tulemuseks on vähem kui leheküljeline lõppdokument, märkis Verhofstadt.
Eesti saadikutest leidis sotsiaaldemokraat Marju Lauristin, et EL-i teovõime peab põgenikekriisi lahendamisel suurenema ja iga liikmesriik peab selleks märksa enam panustama. «Mõistagi on tervitatav EL välispiiri tugevdamine, et selekteerida paremini sõjapõgenikke majanduspõgenikest, kuid me peame tagama esimeste turvalise sissepääsu EL-i ning selleks tõhustama koostööd kolmandate riikidega nagu Jordaania, Liibanon ja Türgi,» märkis Lauristin. «Meil tuleb minna edasi praktiliste sammudega nagu keeleõppe toetamine ja pagulaste lõimumine Euroopa ühiskonda ning leidma selleks piisavad vahendid läbi Euroopa Sotsiaalfondi,» lisas Lauristin.
Liberaalide fraktsiooni kuuluv reformierakondlane Urmas Paet rõhutas, et põgenikekriisi lõpetamise võti on rahu saavutamine Süürias. «Euroopa Liit peab võtma selge initsiatiivi ja püüdma koos Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Hiina, Türgi, Iraani ja Saudi Araabiaga kokku leppida Süüria rahuplaanis, mis lõpetaks sõja,» leidis Paet. «Samas on Venemaa sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta muutnud konfliktile ühise lahenduse leidmise keerulisemaks,» lisas Paet.
Samuti ALDE fraktsiooni kuuluv keskerakondlane Yana Toom leidis, et pagulaskriis tõi esile Euroopa Liidu nõrgad kohad - Ida-Euroopa vaesuse, Vahemeremaade majandusmudeli nõrkuse, illusiooni EL-sisesest solidaarsusest. «Kõige olulisemana on kriis pannud küsimärgi alla ka meie peamise väärtuse - inimõigused, mida ohverdatakse julgeolekukaalutlustel paljudes liikmesriikides,» leidis Toom. «Kuigi kriisi põhjustas muuhulgas USA ja EL-i välispoliitika, on selge, et üksinda Lääs seda ei lahenda ja iga liitlane on teretulnud, kaasa arvatud Venemaa, millest Saksamaa tundub nüüd juba aru saanud olevat,» lisas Toom.
Euroopa Parlamendis teisipäeval peetud arutelul andsid Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Juncker ülevaate 23. septembri rände-teemalisest erakorralisest ülemkogust. Europarlamendi saadikud arutasid ka varjupaigataotlejate ümberpaigutamise mehhanismi. Samuti oli jutuks koostöö Türgiga rändevoogude haldamiseks ja eelarvemeetmed pagulaskriisile reageerimiseks.
Arutelu saab järele vaadata siit.