Kes saab täna Nobeli rahupreemia, Merkel, paavst või keegi kolmas?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa liidukantsler Angela Merkel.
Saksa liidukantsler Angela Merkel. Foto: SCANPIX

Täna kuulutatakse välja selleaastase Nobeli rahupreemia laureaat. Kuigi võitjat hoitakse viimase hetkeni saladuses, ei takista see kuidagi selgushetke eelset arvamismängu, kirjutab CNN.

Traditsiooni juurde kuulub seegi, et juba 50 aastat pole nimetatud neid, kes lisaks võitjale rahupreemiale kandideerisid.

Rahuauhinna määrab Norra parlamendi 5-liikmeline Nobeli komitee. Komitee teatel on nüüdsel korral kandidaate 273 – 68 organisatsiooni ja 205 isikut.

CNN koostas nimekirja kümnest kõige tõenäolisemast rahupreemia laureaadist

1. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel

Olso rahuuuringute instituudi direktori Kristian Berg Harpvikeni sõnul on Merkel Euroopa pagulaskriisile reageerimise tõttu tema jaoks üks peamisi pretendente. «Ajal, mil paljud on vastutuse kõrvale heitnud, on Merkel näidanud tõelist juhtimisvõimet ja tõusnud poliitikast kõrgemale, näidates keerulises olukorras humaanset lähenemist,» ütles analüütik.

Varem karmi lähenemise eest Euroopa finantskriisile raudse leedi tiitli pälvinud Merkeli jaoks on tegu suure imagomuutusega.

2005. aastast Saksamaad juhtiv Merkel on ka esimene naissoost liidukantsler.  

2. Juan Manuel Santos ja Timoleon Jimenez

Colombia president Juan Manuel Santos ja Colombia Revolutsiooniliste Relvajõude (FARC) juht leppisid sel aastal kokku rahuplaanis. Läbimurre saavutati Kuuba pealinnas Havannas, kus mõlema poole esindajad olid üritanud mõlemale poolele sobivat lahendust leida.

Kui lõplik kokkulepe tõesti saavutatakse, oleks tegu Ladina-Ameerika pikemaajalise mässu lõpuga. Vasakpoolne rühmitus alustas oma sõda Colombia valitsuse vastu 1960. aastatel.

3. Dmitri Muratov ja Novaja Gazeta

Dmitri Muratov on Vene sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta üks asutajaid ja peatoimetaja. Hoolimata sellest, et mõned väljaande ajakirjanikud on aja jooksul tapetud, jätkab väljaanne president Vladimir Putini kritiseerimist ja peab teda surmade eest vastutavaks.

2007. aastal sai Muratov rahvusvaheline pressivabaduse auhind, ning selle andnud  Ajakirjanike Kaitsekomitee nimetas teda ainsaks riikliku mõjuga kriitiliseks väljaandeks Venemaal.

«Vene riiklik julgeolekuaparaat piirab tugevalt avaliku väljenduse võimalust ning ühele vähesele järelejäänud sõltumatule meediaväljaandele auhinna andmine saadaks välja tugeva signaali,» kommenteeris Harpviken.

Dmitri Muratov. Foto: Scanpix
Dmitri Muratov. Foto: Scanpix Foto: Dzhavakhadze Zurab/ITAR-TASS

4. Artikkel 9 Liit

Artikkel 9 Liit on Jaapani patsifistlik ühendus, kes on võidelnud riigis selle eest, et põhiseadusse jääks sõda rahvusvaheliste tülide lahendamise vahendina keelav säte. See võeti vastu II maailmasõja järel.

5. Jeanne Nacatche Banyere, Jeannette Kahindo Bindu ja Dr. Denis Mukwege

Kolmik aitab Kongo demokraatlikus vabariigis vägistamisohvreid. Mukwege on möödud aastal ka ELi mõttevabaduse auhinna Sahharovi preemia pälvinud günekoloog, keda nähakse seksuaalvägivalla ohvrite päästeinglina.

Harpvikeni sõnul otsivad Banyere ja Bindu seksuaalvägivalla ohvrid ja aitavad neid psühholoogilise toe, ravi ja muu abiga.

6. Paavst Franciscus

Paavst Franciscus on esimene mitteeurooplasest paavst kaasajal. Tema empaatiline ja kaastundlik lähenemine on võitnud talle imetlejaid üle kogu maailma ning paast on toonud katoliku kirikusse ka uut hingamist.

Varasemad paavstidki on olnud rahuarmastavad, kuid paavst Franciscus on teemale erakordselt põhjalikult ja emotsionaalselt lähenenud.

Paavst Franciscus. Foto: Scanpix
Paavst Franciscus. Foto: Scanpix Foto: PIERPAOLO SCAVUZZO/AGF/SIPA/PIERPAOLO SCAVUZZO/AGF/SIPA

7. Mussie Zerai

Mees on Vahemere kaudu Euroopasse saabuvate migrantide kontaktisik, kes edastab nende asukoha koordinaate päästjatele ja rannavalvele. Tegemist on Eritreas üles kasvanud katoliku preestriga. 17-aastaselt kolis ta poliitilise põgenikuna isa juurde Itaaliasse, nüüd elab ta Šveitsis.

8. Daisaku Ikeda

Daisaku Ikeda on Jaapani budistliku ühenduse Soka Gakkai International president ja filosoof ning kirjanik. Grupi eesmärgiks on nende endi sõnul budistliku humanismi pärandi taaselustamine.

9. Edward Snowden

Endine USA riikliku julgeolekuagentuuri töötaja, kes avalikustas dokumente massilise jälgimisprogrammi kohta. Mõne jaoks on tegu reeturi, teise jaoks kangelasega.

Edward Snowden. Foto: Scanpix
Edward Snowden. Foto: Scanpix Foto: ANDREW KELLY/Reuters

10. Raif Badawi

2008. aastal algatas Raif Badawi Vaba saudi liberaalide veebilehe. EI läinud kaua aega, kuni seda märkas saudi valitsus. Mees võeti kinni ja kuulati üle, kuid pärast vabanemist jätkas ta konservatiivse riigi kohta suhteliselt liberaalsete vaadete väljendamist sõnas ja kirjas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles