Pussitada saanud poliitik võitis Kölni linnapea valimised

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henriette Reker
Henriette Reker Foto: SCANPIX

Saksamaa Kölni linnapea valimised võitis Henriette Reker, kes sai paar päeva tagasi pussitada.

Üle 50 protsendi häältest saanud 58-aastasest Rekerist saab Kölni esimene naissoost linnapea, edastab AFP.

44-aastane mees pussitas Rekerit ja veel nelja inimest möödunud laupäeval Kölnis valmiskampaania ajal.

Saksa politsei sõnul on pussitaja äärmusparempoolne, kes on neile varasemast tuntud ning selle tõttu arvatakse, et mehe rünnakumotiiviks oli Rekeri migrante pooldav poliitika.

Juhtumit uuritakse kui mõrvakatset ja rünnakut.

Reker on seni haiglas, kuid meedia teatel on ta olukord stabiilne ning ta peaks paranema.

Kui Rekeri võit sai kindlaks, teatas ta kampaaniameeskond Twitteris, et koos uue linnapeaga saab linn uue alguse.

Kölni linnapea valmistel osales Reker sõltumatu kandidaadina, kuid tal on soojad suhted kantsler Angela Merkeli juhitavate kristlike demokraatidega.

Ta oli kõige populaarsem kandidaat juba enne pussitamist, kuid ta elu kallale kippumine tegi ta veelgi populaarsemaks ja üle Saksamaa kuulsaks.

Advokaadi haridusega Reker on viimased viis aastat töötanud Kölnis pagulastega, korraldades neile majutust ja tegeledes nende ühiskonda sulandamisega.

Euroopasse, eriti aga Saksamaale sel aastal saabunud suur põgenike hulk on tekitanud sakslastes ka vastumeelsust.

Arvatakse, et Saksamaal esitatakse sel aastal üks miljon asüülitaotlust.

Seoses suurenenud migrantide hulgaga on Saksamaal kasvanud ka mirantide vastu suunatud kuritegude arv. Saksa luurejuhi Hans-George Maasseni teatel on massimigratsiooni tõttu paremäärmuslikud organisatsioonid aina enam aktiivsemad ja vägivaldsemad.

Rekeri võimu alla minev Köln on Saksamaal suuruselt neljas linn, kus elab 980 000 inimest.

Kölni linnapeavalmistel andis hääle vaid 40 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles