Kanada parlamendivalimised võitnud Liberaalne Partei eesotsas Justin Trudeau'ga tegid riigis lõpu üheksa aastat väldanud konservatiivide valitsemisele.
Kasekamp: pikk võimulolek tõi Kanadas konservatiividele kaotuse
20. oktoober 2015, 17:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Torontos sündinud Eesti politoloog Andres Kasekamp sõnas Postimehele, et Stephen Harperi juhitud Konservatiivse partei pikk võimulolek oligi üks kaotamise põhjuseid. «Kui keegi on pea kümme aastat võimul olnud, siis tekib valijatel tüdimus ja tahetakse midagi uut. Nii täpselt Kanadas juhtuski, valijad hääletasid inimese poolt, kes esindab midagi teistsugust, nooremat põlvkonda ja on värske nägu,» sõnas politoloog.
Kasekampi sõnul on äsjaste valimiste puhul märkimisväärne, et rahvas valis ametisse kunagise karismaatilise, kuid ka vastuolulise peaministri Pierre Trudeau' poja. «Seda pole Kanadas varem juhtunud, sest seal pole poliitilised perekonnad traditsiooniks,» selgitas ta.
Eestlastele võib huvitav olla seik, et Toronto väliseeslased ei sallinud tänini Kanada üheks tähelepanuväärsemaks valitsusjuhiks peetavat Pierre Trudeau'd absoluutselt. Mehe vastuolulisus seisnes paljude jaoks püüdes ajada Ameerikast üsna sõltumatut välispoliitikat. «See tähendas näiteks sõbrustamist Fidel Castroga Kuubas ja puna-Hiina võimudega,» selgitas Kasekamp.
Nüüdseks surnud legendaarse poliitiku poeg Justin Trudeau alustas Kasekampi hinnangul väga nõrgast positsioonist, sest Kanada kolmest erakonnast olid tema liberaalid toetuselt viimased. «See oli suuresti tema teene, et ta suutis veenda algul üsna skeptilist valijat, kes arvas, et tegu on noore, kogenematu poisiga, kes on kandidaadiks ainuüksi oma isa nime pärast pandud,» sõnas Kasemap.
Valijate poolehoid kaldus Trudeau' poole Kasekampi sõnul ka sellepärast, et mängu tuli laiem küsimus, mida tähendab olla kanadalane. Liberaalide juhi isikus tähendas see olemist senisest suuremeelsem, väärtuste mõttes liberaalsem ja mitte nii kitsarinnaline. «Paljude kanadalaste jaoks on Harper nagu Kanada teksaslane –pärit Alberta provintsist, kus on palju maavarasid, eriti naftat, ja halvas mõttes selline kauboi moodi: otseütleja ja mitte väga empaatiline,» rääkis Kasekamp. «Ja Kanada identiteedi iva on ju selles, et mitte olla ameeriklane,» lisas ta.
Justin Trudeau’ on aga nagu Eesti poliitikas keegi Taavi Rõivase moodi - noor ja särasilmne. «Kuigi Trudeau on oma noorest välimusest hoolimata tegelikult tast mõnevõrra vanem,» ütles Kasekamp 43-aastase Trudeau’ kohta ja lisas, et Kanada poliitika kontekstis on Trudeau’ ikkagi väga noor.
Kanada väljaande National Post ajakirjanik Graeme Hamilton tõi eile välja viis asja, millega uus liberaalide valitsus tõenäoliselt esimesena tegelema hakkab, ning seal hulgas on nii kanepi legaliseerimine, suurema hulga süüria pagulaste vastuvõtmine, keskklassi tulumaksulangetus kui ka loobumine konservatiivide soovitud hävitajatest F-35.
Kasekampi sõnul Kanadas oodata eelkõige muutusi majandus- ja rahanduspoliitikas. «Eelnevad kümme aastat on Harperi valitsus olnud väga alalhoidlik ja kindlameelne oma eelarvepoliitikas. Paradoksaalselt on nad ise loonud olukorra, mis lubab teistel kulutada ja on loonud ootuse publiku poolt, et midagi võiks nüüd kulutada,» ütles Kasekamp. Kanepi küsimuses selgitas Kasekamp, et keskvalitsusel pole Kanadas kõige alade üle võimu ning näiteks kanepi on erinevad provintsid nagu näiteks Briti Columbia enam-vähem juba legaliseerinud.
Kanada välispoliitika Kasekampi hinnangul uue valitsusega ei muutu, sest kolmel parteil pole suurtes küsimustes erimeelsusi. Nnäiteks on Kanada seni paistnud silma kui Ukraina üks tugevamaid toetajaid ning seda liini jätkab ka uus valitsus. Süüria puhul on tekkinud küll rohkem erimeelsusi, sest Kanada on küll toetanud USA kampaaniat võitluses Islamiriigi vastu ja selles ka otseselt osalenud, kuid nüüd võimule tulnud liberaalid olid viimase praktika vastu.
Kasekamp rõhutas, et globaalses plaanis on kõige olulisem muutus see, et senine Kanada valitsus oli kliimasoojenemise küsimuse suurematest vastuseisjatest ja riik tõmbus välja ka Kyoto leppest. «Kanada, mis on olnud lääneriikidest üks märkimisväärsemaid pidureid, võib nüüd pehmeneda ja see võib kaasa tuua väga positiivse mõju planeedi tulevikule,» ütles ta.