Sloveenia ja Horvaatia piiril on tuhandeid migrante, kes tavad edasi liikuda Saksamaa ja teiste heaoluriikide suunas.
Pikk ja raske teekond Euroopasse tekitab migrantides stressi ja võib tappa
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. oktoober 2015, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui päeval on seal veel üsna soe, umbes 14 – 16 kraadi, siis öisel ajal langeb temperatuur 3 – 5 kraadini ning paljudel saabujatel ei ole telke ega soojemaid riideid, edastab Yle.
Jahedus, väsimus ja pikk jalgsimatk kurnavad organismi, mis selle tagajärjel nõrgeneb ja haigustele vastuvõtlikumaks muutub. Suurtes gruppides olemine kasvatab haiguspuhangute tekkeriski.
Migrantide tervist mõjutab ka toidu ja vee vähesus, toidu vilets kvaliteet ning et toitutakse väga ebaregulaarselt ja vahel ollakse näljas.
Kõik see kokku võib tervise ära kurnata ning lõpuks surma tuua.
Sisserändajate seas on rasedaid, imikuid, eakaid ja väga haigeid, kellel on mõni krooniline haigus.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel ei ole siiski ohtu, et põgenikud tooks endaga Ebola või MERSi.
Lisaks füüsilistele vaevustele ohustavad sisserändajaid ka vaimsed probleemid, mis on tingitud raskustest ja ebakindlusest.
Saksamaa psühhoterapeutide liit teatas septembris, et Saksa tervishoiusüsteem ei pruugi tulla toime asüülitaotlejate psüühiliste probleemide raviga. Psühhoterapeutide sõnul saabub suur osa sisserändajaid sõjaliste konfliktide piirkondadest. Uurimine näitas, et 55 protsenti migrantidest oli kogenud vägivalda ja 43 protsenti oli piinatud.
Vähemal pooltel neist on kodumaal kogetud julmuste ja raske põgenemise tõttu vaimse tervise probleeme.
Sakslaste sõnul on saabujad kurnatud inimesed, kes nõuavad palju meditsiiniressursse.
Soome Punase Risti Euroopa, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika projektijuht Niklas Saxén oli selle aasta alguses kuus kuud tööl Jordaania põgenikelaagris. Jordaanias on üle 650 000 põgeniku, kellest enamik pärineb Süüriast.
«Sõltub sellest, kui kaua põgenik on olnud Süürias lahingute keskel, kuid üldjoontes on see sõda väga julm ja sellega kaasnev humanitaarkatastroof laiaulatuslik. Süüriast lahkuvate inimeste ellujäämisressursid on minimaalsed. Pidevas pingeseisundis elamine tekitab psüühilisi häireid,» nentis Saxén.
Põgenikel on ka kroonilisi haigusi, mis rasketes oludes võimenduvad ja võivad elu võtta.
«Need haigused vajavad ravi, kuid Süüria lähiriikides, kus põgenikud on, ei jätku nende jaoks ressursse,» lisas soomlane.
Euroopasse saabujate suur hulk kui muutuvad saabumisteed on raskendanud abistamist. Näiteks Sloveenia kaudu hakkas migrante saabuma alles möödunud nädalalõpust.
Rahvusvaheline Punane Rist loodab saada Balkanile saabuvate põgenike abistamiseks 13 miljonit eurot lisaraha nii riikidelt, organisatsioonidelt, firmadelt kui eraisikutelt.