/nginx/o/2015/10/27/4636985t1h6f4f.jpg)
Leedu võimud teatasid, et on Euroopa Liidu migrantide ümberasustamise plaani raames valmis vastu võtma üle 1000 asüülitaotleja, kuid seni on migrante, kes sooviksid sinna minna, üsna vähe.
Leedu on valmis vastu võtma migrante, kuid vaid üksikud soovivad sinna minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu hariduse ja teaduse aseministri Rimantas Vaitkuse teatel saaks riik järgneva kahe aasta jooksul majutada kuni 1105 asüülitaotlejat, edastab Yle.
«Oleme valmis vastu võtma neid põgenikke, kes on saabunud Itaaliasse ja Kreekasse, kuid nende seas vaid vähesed on valmis Leetu tulema,» teatas riigiametnik.
Vaitkuse sõnul eelistavad sõjapõgenikud ja migrandid Rootsit, Saksamaad, Prantsusmaad, Ühendkuningriiki ja Soomet, mis on jõukal järjel riigid ning kus on tugev sotsiaalhoolekande süsteem.
Sel aastal on Euroopa Liidu riikides soovinud asüüli saada ligi 700 000 põgenikku.
Leedu sisemajanduse koguprodukt oli kahel viimasel aastal kolm neljandikku Euroopa Liidu keskmisest ning see on ELi 28 riigi seas üheksandaks väiksem.
Asüülitaotlejate viimisel Kreekast ja Itaaliast teistesse riikidesse lähtutakse põgenikega tehtavatest intervjuudest ja vastuvõtvate maade migratsiooniregulatsioonidest.
Teistesse riikidesse ümberpaigutatavatele asüülitaotlejatele antakse kirjalik otsus keeles, millest ta aru saab ja selles teatatakse, millisesse riiki ta saadetakse.
Reegliks on, et ühe pere liikmeid ei saa saata erinevatesse maadesse. Kreekast ja Itaaliast teatud riiki ümberpaigutatud ei saa ilma selle riigi loata liikuda teise Euroopa riiki.
Sellega tahetakse vähendada migrantide liigset liikumist ja riikide vahel tekkinud segadust migrantide vastuvõtul. Samuti peavad migrandid olema asüüliriigi ametnike vaateväljas ja nende elukoht teada.