Türgis toimuvad erakorralised parlamendivalimised

Türgi lipp. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Türgis toimuvad pühapäeval erakorralised parlamendivalimised ajal, mil riik seisab silmitsi pühasõdalaste rünnakute ning ägenenud konfliktiga valitsuse ja kurdide vahel, kirjutas BNS.

Valimisjaoskonnad avatakse kell 4.00 GMT (Eesti aja järgi kell 6.00) ja suletakse kell 14.00 GMT (Eesti aja järgi kell 16.00). Esimesi tulemusi pole oodata enne 18.00 GMTd (Eesti aja järgi kell 20.00).

Valimistel saab osaleda 54 miljonit hääleõiguslikku türklast.

Arvamusküsitluste andmeil jõutakse pühapäeval laias laastus sama tulemuseni, kui eelmistel valimistel 7. juunil, mil riiki 2002.-15. aastani üksi valitsenud Õigluse ja Arengu Partei (AKP) kaotas parlamendis enamuse ja kogusse pääses kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP).

AKPl on praegu 550-kohalises parlamendis 258 kohta, Vabariiklikul Rahvaparteil (CHP) 132 ning Rahvuslikul Liikumisel (MHP) ja HDP-l kummalgi 80 kohta.

Seejärel peetud koalitsiooniläbirääkimised ei õnnestunud ning seetõttu korraldatakse valimised 1. novembril uuesti.

Türgi ühiskond on valimiste eel äärmiselt polariseerunud. Pingeid põhjustavad etnilised ja sektantlikud lõhed, mis laienesid veelgi oktoobris pärast Ankaras toimunud kahte enesetapuplahvatust, milles hukkus 102 inimest ja milles süüdistatakse äärmusrühmitust Islamiriik (IS). Tegemist oli riigi ajaloo rängima terroriaktiga.

AKP-le ennustatakse 40-43 protsenti häältest, millest piisab vaid koalitsioonivalitsuse loomiseks. Analüütikute hinnangul on parteimaastik selline, et koalitsioonivalitsuse eluiga saab olema lühike. AKP liidri ja peaminister Ahmet Davutoğlu sõnul on valimiste näol tegemist referendumiga Türgi tulevikust.

Järjekordsed ebaselge tulemusega valimised võivad aga tekitada veelgi suuremaid rahutusi moslemienamusega riigis, kus kardetakse laiaulatusliku sõja puhkemist Türgi julgeolekujõudude ja Kurdistani Töölispartei (PKK) mässuliste vahel. Juulis purunes 2013. aastal sõlmitud habras relvarahu. Julgeolekuolukorra tõttu on valimiste ajal tänavatel umbes 385 000 politseinikku ja sandarmi.

Lisaks on küsimärgi all demokraatia olukord riigis, kus hiljuti otsiti läbi mitme meediafirma kontorid. Lisaks esitati süüdistused mitmele meediaettevõttele ja ajakirjanikule, keda peetakse president Recep Tayyip Erdoğani kriitikuteks.

Juunis toimunud valimiste tulemused purustasid ajutiselt Erdoğani lootused muuta riigi parlamentaarne valitsemissüsteem presidentaalseks, kus riigipeal on oluliselt suurem roll ja sisuline kontroll riigi täidesaatva võimu üle.

Erdoğani vastased peavad teda seevastu juhiks, kes muutub aina autokraatlikumaks ning pelgavad, et valitsemiskorralduse ümbertegemine annab talle veelgi vabamad käed.

Valijatele annab mõtlemisainet ka riigi kiirelt aeglustuv majandus.