Uurijad tegelevad Vene lennuõnnetuste tegelike põhjuste väljaselgitamisega, kuid juba liigub ringi hulgaliselt spekulatsioone.
Raadio Vaba Euroopa: neli teooriat Vene lennukatastroofi kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metrojeti lend 9268 purunes tõenäoliselt peatselt pärast õhtutõusmist õhus, surma said kõik 224 pardalviibinut. Tegemist on Venemaa ühe kõige ohvriterohkema lennuõnnetusega.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on uurimine selleks liiga varajases faasis, et ühtegi teooriat välistada.
Raadio Vaba Euroopa kogus siiski kokku mõned enimlevinud teooriad, mille paikapidavust uurivad ka Vene võimud.
1. Rakett
Sunniitliku äärmusorganisatsiooni Islamiriik (IS) Egiptuse haru võttis kohe tragöödia järel vastutuse enda peale, kuid ei suutnud seda kuidagi tõendada. Vene transpordiminister Maksin Sokolov lükkas ISi väite kiiresti ümber, öeldes, et see ei saa kuidagi tõelevastavana kaaluda.
Pole ka kuulda olnud, nagu oleks Siinai islamistide käsutuses maa-õhk tüüpi rakette, millega oleks teoreetiliselt võinud 9400 meetri kõrgusel lendavat lennukit tabada.
Hulk Euroopa ja Lähis-Ida lennufirmasid teatasid sellegipoolest õnnetuse järel, et muudavad Siinai poolsaarest ülelendamise vältimiseks oma lennutrajektoore. ISil on siiski põhjust Venemaad vaenata, eriti pärast Moskva õhulööke Süürias.
2. Lockerbie' stsenaarium
Kogalõmavia esindaja Aleksandr Smirnov sõnas eile, et ainuke usutav selgitus lennuki õhus purunemisele oleks väline mõju – olgu tegi siis mehhaanilise või füüsilise teguriga.
Smirnov oma mõttekäigu lähemalt ei tutvustanud, sõnades, et asjaolude selgitamisega tegelevad uurijad.
Praegu avalikkusele teada olevate andmete kohaselt pole leitud midagi, mis viitaks võimalusele, et õhtusõiduki pardal oleks võinud olla pomm. Vene ajaleht Kommersant tsiteeris oma artiklis tundmatuks jääda soovinud lennunduseksperti, kelle sõnul oleks lõhkekeha võinud kaasa tuua plahvatusliku dekompressiooni, mis viis lennuki purunemiseni õhus. Artiklis tõmmati paralleel ka 1988. aasta juhtumiga, kui Šotimaa Lockerbie’ kohal toimus just selline juhtum.
Ekspertide sõnul peaks lennukirusude põhjal saama kiiresti selgeks teha, kas pommiplahvatus on pädev teooria.
3. Inimviga
Lennufirma on välistanud võimaluse, nagu oleks võinud piloot Valeri Nemov mõne vea sooritada, rõhutades, et mehel oli selja taga üle 12 000 tunni lennukogemust.
Välja on toodud sedagi, et meeskond ei üritanud viimastel hetkedel maapealse kontrollkeskusega ühendust luua, mis viitaks justkui võimalusele, et tragöödia tabas neid ootamatult.
4. Varasem probleem sabaga
Algselt spekuleeriti selle üle, et lennukil oli juba õhtutõusmise eel probleemid. 2001. aastal oli lennuki sabaots saanud Kairos maandumisel löögi ning sellele järgnes kuude kaupa remonditöid. Kommersandi sõnul võis vana mure lennu keskel välja lüüa.
1985. aastal purunes Japanese Airlines’i lennuk ning õnnetuse toimumine pandi seitse aastat varem toimunud sabaosa lohaka remondi süüks.
Talestrike ehk maandumisel lennukisabaga maandumisraja riivamine, mis viis arvatavasti Japanese Airlines'i lennuki katastroofini seitse aastat hiljem. Video: Wikipedia
Vene juhtumi puhul peavad eksperdid antud võimalust aga ebatõenäoliseks.