Boliivias mässuliste provintsidega kimpus olev vasakpoolne president Evo Morales võib pärast Tšiilis toimunud erakorralist tippkohtumist arvestada teiste Ladina-Ameerika liidrite toetusega.
Lõuna-Ameerika liidrid toetavad Moralest
16. september 2008, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Morales süüdistab opositsiooni plaanis teda kukutada, mille mõistsid hukka ka tema kolleegid teistest maadest, kes andsid mõista, et nad ei kavatse tunnustada võimalikku institutsionaalset riigipööret või Boliivia territoriaalse terviklikkuse rikkumist, vahendas Reuters.
Tšiilis kogunenud üheksa riigipead leidsid, et parempoolsed kubernerid, kes nõuavad oma provintsidele suuremat autonoomiat, peavad lõpetama kümnete valitsusasutuste okupeerimise eeltingimusena läbirääkimisteks.
Boliivia esimese indiaani soost presidendina on Morales kodumaal küll populaarne, kuid tema sotsialistlikud reformid tõid kaasa vägivalla puhkemise riigi idapoolsetes provintsides, mille suurtele ressurssidele toetudes võimud muudatusi ellu viivad.
Poliitiline torm puhkes riigis siis, kui Morales teatas kavast korraldada detsembris referendum, võtmaks vastu uut põhiseadust, mis vähendaks riigi erinevate piirkondade vahelist ebavõrdsust. Parempoolsed opositsiooniparteid seisavad valitsuse kavale aga vastu, sest nende hinnangul see hoopis suurendab departemangude ebavõrdsust.
Moralese valitsus alustas sel nädalal siiski opositsiooni esindajatega läbirääkimisi, et lõpetada vägivald, mis on nõudnud juba mõnekümne inimese elu. Brasiilia piiri ääres asuvas Pando provintsis kuulutati samal ajal välja sõjaseisukord.
Tšiilis toimunud erakorralise kohtumise ajal pidas asepresident Álvaro García juba kõnelusi naftarikka Tarija provintsi kuberneri ja ühtlasi opositsiooni juhtfiguuri Mario Cossíoga. Olukorra maharahunemisest on siiski veel vara rääkida.
Ladina-Ameerika vasakpoolsed liidrid on kriisi tagantõhutamises süüdistanud ka Ameerika Ühendriike ning lisaks Boliiviale saatis ka Venezuela eelmise nädala lõpus maalt välja USA suursaadiku.