Venemaa ei pea Kiievi uuest sõjalisest doktriinist hoolimata Ukrainat vaenlaseks, ütles Vene riikliku julgeolekunõukogu asesekretär Mihhail Popov.
Ametnik: Moskva ei näe Ukrainas vaenlast
6. november 2015, 15:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina president Petro Porošenko jõustas 24. septembril riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsuse «Ukraina sõjalise doktriini uuest versioonist».
Dokument määratleb Venemaa Ukraina jaoks vahetu sõjalise ohuna.
«Meie riiki vaenlaseks nimetades jätkab Ukraina valitsus «sõjaliselt vaenlaselt» nafta, gaasi, elektri ja diiselkütuse ostmist ning koostööd raudteetranspordis ja tuumaenergia alal,» ütles Popov neljapäeval ajakirjanikele.
Tema sõnul jätkab Kiiev kindlal militariseerimise kursil, jätkates panustamist käimasolevate siseriiklike konfliktide sõjalisele lahendamisele ja pingete eskaleerimisele Venemaa piiride vahetus läheduses.
«Kiiev on kindlalt otsustanud, et praegu on Venemaa süüdi kõigis Ukraina hädades. Esialgu oli see muinasjutt osa riigi juhtkonna avaldustest ja meediaartiklitest, ent hiljem omandas see sellise tõsiseltvõetavuse määra, et suuline rahvapärimus muutus strateegilise planeerimise dokumentideks. Soovmõtlemine,» lausus Vene ametnik.
Esmakordselt oma ajaloos on Ukraina määratlenud oma vastase ja agressori, lisas ta. «Ehkki tegelikkuses viis Kiievi relvastatud kokkupõrkeni oma rahvaga põhiseadusvastane riigipööre Ukrainas. Uue sõjalise doktriini sätted kinnitavad Ukraina juhtkonna ebaadekvaatsuse ja silmakirjalikkuse ulatust,» ütles Popov.
Tema sõnul on ilmselge, et Kiiev üritab kustutada sajanditepikkust ühisajalugu ning ümber kirjutada jagatud võitlust ühisvaenlase vastu. «Kahjuks näeme Ukrainas teadlikke katseid luua rahvuslikku ideoloogia tugevdamise teel Venemaast avalikkuses vaenlase imidžit.»