Vene president Vladimir Putin on taas esitanud läänele väljakutse, sõnas täna Riia julgeolekukonverentsi avapaneelsessioonil Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk.
Jatsenjuk Riia konverentsil: Putin on jälle väljakutse esitanud – seekord Süürias
6. november 2015, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaadake, mis Süürias toimub – Putin on jälle väljakutse esitanud. Selle vastu tuleb ühiselt seista ja seda tuleb teha eesliinil, mitte kuskil taga,» ütles Jatsenjuk.
Jatsenjuk ärgitas Euroopat olema mitte reaktsioonile vastaja, vaid ise esimesena tegutsema. «Me ei peaks kogu aeg kaitsepositsioonil olema,» ütles ta.
Russia would never have veto right on Ukraine's European future #Ukraine #EU #RigaConf #UnitedForUkraine
— Arseniy Yatsenyuk (@Yatsenyuk_AP) November 6, 2015Jatsenjuki sõnul on sõda Ukrainale kalliks maksma läinud. «Kaotasime 90st söekaevandusest 65 ning 20 protsenti riigist, kuid kõige suuremad kaotused on siiski inimkaotused,» sõnas ta. Praegu on Jatsenjuki sõnul tähtis saada Ukraina pankroti äärel kõikuv majandus korda saada.
Üheks tähtsaks teeks majanduse konkurentsivõime parandamiseks pidas Jatsenjuk 1. jaanuaril jõustuvat vabakaubanduslepingut Ukraina ja ELi vahel. «Hea uudis on see, et juba praegu leiab näiteks Lätist Ukraina produkte, kuid me peaksime need tegema odavamaks, konkurentsivõimelisemaks ja ma ütleks ka, et maitsvamaks,» sõnas Jatsenjuk.
Samal paneelil esinenud USA suursaadik Euroopa Liidus Anthony L. Gardner rõhutas aga, et ebasoodsate arengute vältimiseks maailmas võiks tihendada riikide omavahelist koostööd, näiteks sõlmida võimalikult kiiresti Euroopa Liidu ja USA vahel palju kahtlusi pälvinud vabakaubanduslepe (TTIP). «Vabakaubanduslepped pole vaid kaubanduslikus mõttes olulised, vaid nad on tähtsad ka strateegiliste valikutena,» ütles Gardner.
«Kui lugeda TTIPist näiteks Vene propagandakanali RT kajastuses, saab palju nalja. Venemaa vihkab ideed leppest, mis oleks kasulik nii USAle kui ka Euroopale. See on tegevus, kus luuakse ülemaailmseid reegleid, mitte ei alluta varasematele,» lisas ta.
Garneriga nõustus TTIPi olulisuse küsimuses Läti endine peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle sõnul on leppe sõlmimine komisjonile esmatähtis. Paneelis samuti osalenud Läti praegune peaminister Laimdota Straujuma oli samuti TTIPi pooldaval seisukohal, kuigi möönis, et Lätis on palju küsimusi tekitanud näiteks GMOsid puudutav osa.
Gardner tõi veel välja, et energiat puudutav osa on TTIPi raames valesti mõistetud, ning tegu pole mitte Euroopa turu avamisega USA maagaasile, vaid Euroopa võimalusele vabaneda sõltuvust Vene gaasist.
Jatsenjuk möönis, et tema hinnangul on EL ühise energialiidu loomisega väga palju aega raisanud ja nüüd tuleb alla neelata mõru pill, kus Vene gaasikontsern Gazprom pakub eri riikidele gaasi eri hinnaga.
Eriti vastumeelne oli Jatsenjukile idee North Stream 2st, mis viiks gaasi Euroopasse Läänemere kaudu, ja Ukrainast mööda. Nord Stream-2 konsortsiumis osaleb kuus firmat, neist viis Euroopast: Gazprom, E.ON, BASF/Wintershall, OMV, Engie ja Shell.
Projekti ellumineku puhul jääks Ukraina ilma kahe miljardi USA dollari suurusest tulust ilma. «Loodaks mõne lääneriigi ja Gazpromi kontrollitav pudelikael. «Sel pole midagi pistmist ELi energiasõltumatuse või ühise energiapoliitikaga,» kommenteeris Jatsenjuk. Gardner lisas, et projektile pole äriliselt mõttekas ja tegemist on puhtalt poliitika ajamisega.