Ilves Riia konverentsil: külma sõja järgne ajastu läbi

Kadri Veermäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves täna Riia konverentsil.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves täna Riia konverentsil. Foto: Riia konverents

Venemaale ja Lääne suhtluse saab kokku võtta sõnaga eitus, arvas täna Riias julgeolekukonverentsil Venemaa analüüsimisele pühendatud paneeldiskussioonis Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

«Me tegeleme reaalsuse eitamisega. Näeme tegevust, mis pole aktsepteeritav käitumine, kuid loodame, et kui käitume ise kenasti, siis asi lõppeb,» sõnas Ilves. Eesti president meenutas ka ütlust, et võidab see, kes esimesena lööb, kuid lisas, et ei kutsu selle mõttekäiguga üles agressiivsusele, vaid aktiivsusele.   

Ilvese sõnul tuleb leppida ka mõttega, et külma sõja järgne ajastu on läbi, selline kontseptsioon ei sobi enam tänapäevase maailma mõistmiseks. «Praegu pole enam meie ümber enam armastav, rahulik maailm, vaid midagi teistsugust, mille kohta pole praegu täpselt nimetust,» arvas Eesti riigipea.

Samuti samas paneeldiskussioonis osalenud New Yorgi ülikooli maailmapoliitika professor Mark Galeotti tõi välja, et kui ühel hetkel paistis Venemaa riigina ühes suunas minevat, siis praeguseks on erinevaid arengustsenaariumeid mitu. Ta rõhutas, et kuigi see võib väljapoole mitte nii paista, on Venemaa muutumas. «Muutuste tuuled on tunda,» sõnas Galeotti, kuid lisas, et mis täpselt saama hakkab, sõltub eelkõige Venemaa majandusest. «Majanduslik olukord tingib enam-vähem kõik muud tegevused,» ütles ta.

New Yorgi ülikooli maailmapoliitika professor Mark Galeotti. Foto: Riia konverents.
New Yorgi ülikooli maailmapoliitika professor Mark Galeotti. Foto: Riia konverents. Foto: Riia konverents

Näitena muutustest tõi ta välja korrakaitsejõudude sisemise arengu. «Uue põlvkonna Venemaa politseinik on parema suhtumise ja väärtustega ning läänes on kindlasti riike –mida ma siin küll välja tooma ei hakka -, kus politsei on rohkem korrumpeerunud,» ütles Galeotti. Ka töötab Venemaal kohtusüsteem tema hinnangul senisest paremini, kui vaadata tavalisi igavaid juhtumeid, mitte poliitiliselt laetud kaasusi.

Galeotti sõnul on tema jaoks olemas kolm Venemaad, esiteks tekkiv ratsionaalne Venemaa, kus inimesed tahavad normaalselt elada ja tööd teha.

Teine Venemaa on professori sõnul kleptokraatlik Venemaa, mille iseloomulikuks jooneks on asjaolu, et kui riigihuvid lähevad vastuollu kleptokraatiaga, võib alati viimane. «Vene presidenti Vladimir Putinit ja tema lähedasi mina kleptokraatideks ei pea, ma arvan, et nende endi arvates teevad nad midagi tõeliselt riigi jaoks vajalikku,» ütles Galeotti.

Viimane kolmest ongi Galeotti jaoks ideoloogiline Venemaa. «Praegu võidab see kleptokraatiat, kuid ma ei usu, et see niimoodi jääb. Küll usun ma seda, et Putin jääb viimaseks tõeliseks riigi ülesehitajaks, järgmine president tuleb kleptokraatide seast, kes suhtleb jällegi ülejäänud maailmaga palju sõbralikumalt, sest Venemaal on ülejäänud maailma vaja. Ja temast järgmine võib tulla siis selline, kes meile ka meeldib,» lõpetas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles