Saksamaa jätkab süürlaste varjupaigataotluste menetlemist tavapäraselt ning ei kaalu neile täiendava kaitse seisundi andmist, nagu seda pakkus reedel välja siseminister Thomas de Maizière, ütles Saksa kantsleri Angela Merkeli personaliülem Peter Altmeier täna.
De Maizière teatas reedel Merkeli juhitava valitsuskoalitsiooni üllatuseks, et paljudele süürlastele tuleks anda nn täiendava kaitse staatus, mille alusel saab rahvusvahelist kaitset vajavale isikule anda tähtajalise elamisloa kuni üheks aastaks võimalusega seda pikendada.
Lisaks ei saa nad sel juhul kahe aasta jooksul pärast rahvusvahelise kaitse esmakordset saamist kutsuda Saksamaale enda juurde oma perekonnaliikmeid. Siseministri teade sattus kriitikatule alla ning tunde hiljem võeti ettepanek tagasi.
Asekantsler Sigmar Gabrieli sõnul käis siseministeerium idee välja teistega konsulteerimata. Merkeli personaliülem Altmaier, kes pandi oktoobris juhtima põgenikeküsimust puudutavate ettevõtmiste koordineerimist, rõhutas usutluses raadiole Deutschlandfunk, et enne de Maizière'i avaldust ei teadnud tema sellest midagi.
Süürlasi puudutavat menetletakse nii, nagu seda on seni tehtud, lausus Altmaier. Mitte midagi ei muudeta ühepoolselt, lisas ta.
Praeguseks pole selgunud miks de Maizière'i juhitud siseministeerium langetas iseseisvalt otsuse, mis omakorda ärritas Gabrieli juhitud vasaktsentristlikke sotsiaaldemokraate.
Gabriel ütles sarnaselt Altmaierile, et tema jaoks on küsimus nüüdseks lahenenud.
Jaanuarist oktoobrini saabus Saksamaale 758 000 põgenikku ning valitsust survestatakse sissevoolu pidurdama. Enamik saabunutest on süürlased.
Siseministri teatele eelnes valitsuskoalitsioonis nädalaid kestnud ja aeg-ajalt inetuks pööranud debatt, milles keskenduti tõenäoliselt pagulasstaatust mitte saavate inimeste taotluste menetluse kiirendamisele. Vaidlus lõppes alles neljapäeval.
Saksa võimuliidu osapooled - Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), selle sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ning Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) - jõudsid pärast nädalaid kestnud tülitsemist rekordilise sisserändajate hulga lõimimise üle kokkuleppele, et majandusmigrandid saadetakse kolme nädala jooksul kodumaale.
Majandusmigrantidena määratletakse sisserändajaid, kelle lähteriikides ei käi sõda.
Samuti jõudis võimuliit kokkuleppele luua viis vastuvõtukeskust asüülitaotlejatele, kelle šansse varjupaika saada hinnatakse saabumisel väikseks. See samm peaks lihtsustama rahuldamata asüülitaotlusega isikute väljasaatmist.