Miks saabub ELi üha enam afgaane?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Afgaani põgenikud
Afgaani põgenikud Foto: SCANPIX

Euroopa Liitu saabuvate põgenike seas on arvuliselt enim süürlasi, neile järgnevad afgaanid.

ÜRO pagulasameti UNCHR andmetel on sel aastal ELi saabunutest 13 protsenti Afganistanist pärit ning Soomes on afgaanidest asüülitaotlejate arv pidevalt kasvanud, edastab iltalehti.fi.

Soome migratsiooniameti teatel on sel aastal seni esitatud 27 385 asüülitaotlust, nende seas ka 3119 afgaani omad.

Möödunud nädalal lisandus veel 2257 asüülitaotlejat, kellest pooled 1118 olid afgaanid. Enamik afgaanidest on Soome saabunud Rootsist ja nad sisenevad Soome Torniost.

Lisaks Soomele on Rootsi saabuvate afgaanide arv kasvanud. Kui jaanuaris saabus Rootsi 350 afgaani, siis oktoobris oli neid juba 11 600 ning novembris on seni saabunud 4333 afgaani.

Soome migratsiooniametil puuduvad andmed, kas afgaanid saabuvad oma kodumaalt või läbi teiste riikide nagu Iraan.

UNCHRi teatel on Iraanis umbes üks miljon Afganistani põgenikku, kuid Iraani siseministeeriumi arvates ulatub nende arv kolme miljonini.

Afgaanidest põgenike suure arvu põhjuseks Iraanis võib olla, et Afganistanist põgenes 1980. aastatel Nõukogude Liidu okupatsiooni eest tuhandeid afgaane. Hiljem on afgaanid põgenenud äärmusrühmituse Taliban hirmuvalitsuse ja sõjategevuse eest.

Uueks ohuks on Afganistani lääneosas tegutseva äärmusrühmituse Islamiriik rakuke.

Iraani ja Afganistani vahel on ajaloolised sidemed, mille tõttu nende kahe riigi vahel on pidevalt toimunud rahvasteränne. Afgaanid on võrdlemisi jõukas Iraanis võõrtöölised.

Iraani suhtumine on hakanud muutuma ja enam ei soovita afgaanidest põgenikke. Uudisteagentuuri Reuters teatel palus Afganistan möödunud aastal Iraani, et sealt ei saadetaks välja 760 000 afgaani põgenikku, vaid et nad saaksid ajutise elamisloa, mida pikendatakse ühe aasta kaupa.

Iraani võimud loodavad, et osa afgaanidest põgenikke liigub edasi Türki ja selle tõttu on Iraan hoidnud piiri Türgiga avatuna. Osade allikate teatel liigubki päevas Türgi poole umbes 40 bussi põgenikega.

 Lähis-Ida vaatlejate sõnul lahkuvad afgaanid kodumaalt nii poliitilise kui majandusliku ebakindluse tõttu. Afganistani uus president Ashraf Ghani on võimul olnud üks aasta, kuid ta ei ole populaarne ning USA ja tema liitlaste Afganistanist lahkumise plaani peetakse ohuks riigi julgeolekule.

Uudisteagentuuri Bloomberg andmetel on Afganistanis hakatud trükkima suures koguses uusi passe, kuna ühe enam afgaane tahab välismaale põgeneda ja nad vajavad selleks kehtivat passi. Mitmete meediaallikate andmetel antakse Afganistanis välja 5000 uut passi päevas.

Briti meedia andmel kasutab Iraan afgaanidest võitlejaid Süüria sõjas. Iraani ametliku teate kohaselt on neil Süürias vaid sõjalised nõunikud.

Lääneriikide luureallikate arvates võitleb Iraan Süürias aktiivselt nii sunniitidest koosneva äärmusrühmituse Islamiriik kui Süüria Vaba Armee vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles