Trump tõotas vabariiklaste debatil miljonid illegaalid deporteerida

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariiklasest USA presidendikandidaat Donald Trump.
Vabariiklasest USA presidendikandidaat Donald Trump. Foto: SCANPIX

Valgesse Majja pürgiv miljardär Donald Trump kordas eile vabariiklaste debatil Milwaukees lubadust deporteerida presidendiks saamise korral miljonid dokumentideta töölised.

Tema vabariiklastest rivaalid, teiste seas Jeb Bush on hoiatanud, et liigne immigrantidevastane agarus oleks kingitus demokraatidele.

 «Meil saab olema müür. Me ehitame müüri ja sellest tuleb edukas,» lausus hetkel populaarseim vabariiklaste kandidaat ja kinnisvaramagnaat seina kohta, mille ta on lubanud USA piirile Mehhikoga rajada.

Moderaatori küsimusele, kas ta deporteeriks viis miljonit immigranti, vastas Trump:  «Välja saata on vaja.»

Samas keeldus ta selgitamast, millist mõju tema arvates selline massideporteerimine USA majandusele avaldaks.

 «Me oleme riik, kus kehtivad seadused. Meil kas on riik või siis pole riiki,» ütles ta.

Bush hoiatas, et pool miljonit immigranti kuus tagasi saata ei ole lihtsalt võimalik.

 «Ameerikalike väärtuste eest me nõnda ei seisa. See rebiks kogukonnad lahku ja saadaks signaali, et me ei ole selline riik, nagu mina tean Ameerika olevat,» lausus Bush, kelle enda abikaasa on pärit Mehhikost ja keda peetakse immigratsioonireformi suhtes kõige avatumaks vabariiklaste kandidaadiks.

 «Meil on hoopis vaja anda neile inimestele võimalus ennast legaliseerida,» lisas ta.

Ükski debatil osalenud vabariiklastest ei toetanud alampalga tõstmist. Trumpi sõnul ei ole palku võimalik tõsta, kui Ühendriigid soovivad muu maailmaga konkurentsis püsida.

Sama meelt oli teinegi vabariiklaste soosik Ben Carson, kelle hinnangul tooks see kaasa töötute määra tõusu ja seda eriti mustanahaliste elanike seas.

Ka Florida kuberner Marco Rubio laitis palgatõusu idee maha.  «See oleks katastroof kui tõstaksime alampalka ja muudaksime inimesed masinatest kallimaks,» ütles ta, lisades, et see tooks kaasa inimesi asendava automatiseerimise kasvu.

USA alampalk on praegu 7,25 dollarit, kuid enam kui pooled osariigid on seda tõstnud või tõstmas.

Demokraatide soosik presidendikandidaadi kohale Hillary Clinton soovitas hiljuti kergitada alampalka 12 dollarini tunnis.  «Arvan, et võime seda teha ilma, et see mõjutaks töökohtade loomist,» ütles ta eelmisel nädalal.

Varasemast kindlamalt esines seekord Jeb Bush. Vabariiklaste neljandal debatil pidasid vaatlejad veatuks Floridast valitud senaatori Marco Rubio ja Texase senaatori Ted Cruzi ülesastumist, kuid kõige rahulolevam oli kahetunnise sõnasõja järel endine Florida kuberner Bush, kes kolmel eelmisel mõõduvõtul oma rivaalidele selgelt alla oli jäänud.

Esimese võimaluse ennast rehabiliteerida andis talle Trump, kelle sõnul poleks tal midagi selle vastu kui Vene president Vladimir Putin sooviks äärmusrühmitusele Islamiriik Süürias ja Iraagis otsa peale teha.

 «Me ei soovi olla maailma sandarmiks, kuid oleme maailma liidri rollis kahtlemata neetult palju paremad,» vastas Bush.

Järgmise debati peavad vabariiklased 15. detsembril Las Vegases.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles