Eilne protestiaktsioon Harku kinnipidamiskeskuses pole maailma mastaabis erakordne. Seda kinnitavad viimase kahe kuu jooksul Euroopa riikides, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Aafrikas kui ka mujal asuvates migrantidele mõeldud keskustes aset leidnud intsidendid.
Näljastreik Tšehhis
Umbes poolsada peamiselt Iraagi päritolu migranti alustas täna Tšehhis asuvas ja umbes 150 asukaga Drahonice kinnipidamiskeskuses näljastreiki, et protestida võimaliku väljasaatmise vastu. Protestijate väitel on neid liiga kaua kinni peetud ning nad pigem surevad keskuses, kui peavad naasma kodumaale, kust nad on vägivalla tõttu põgenenud.
Rahulolematud USAs
Ühendriikides California osariigis asuvas Adelanto keskuse 26 asukat jätkavad eelmisel nädalal alustatud näljastreiki. Pakistani, Nepali, Ghana ja Bangladeshi päritolu migrandid nõuavad, et nad vabadusse lastaks, kuigi nende asüülitaotlusi pole veel läbi vaadatud. Sarnased protestid on toimunud hiljuti ka Louisianas ja Texases asuvates keskustes.
Lubatud immigratsioonireformi, mille president Barack Obama lubas läbi viia, pole aga suudetud ellu viia. Probleem, mida teha rohkem kui 11 miljoni Ühendriikides ebaseaduslikult elava inimesega, on kerkinud üles ka käimasolevas presidendikampaanias. Kui demokraatide esinumber Hillary Clinton pooldab kodakondsuse teed, siis illegaalid riigist välja saata lubanud vabariiklaste juhtiv kandidaat presidendikandidaadi kohale Donald Trump on lubanud lõunapiirile ehitada ka müüri. «Ja ma panen Mehhiko selle müüri eest maksma,» lubas Trump.
Mäss Austraalia väikesaarel
9. novembril teatasid Austraalia võimud rahutustest Muhust pindalalt väiksemal India ookeani Jõulusaarel asuvas kinnipidamiskeskuses. Teadaolevalt vallandas mässu umbes 200 asukaga keskuses pühapäeval põgenemiskatsel seni teadmata põhjustel hukkunud Iraani Kurdistanist pärit asüülitaotleja Fazel Chegeni surm. Austraalia meedia andemetel nõudsid asukad valvuritelt Chegeni surma põhjuste kohta aru ning nende vahel tekkis konflikt. Asüülitaotlejatega ühinesid samas keskuses riigist väljasaatmist ootavad välisriikide kodanikud, kes on kohtulikult süüdi mõistetud. Koos võeti keskus esmaspäeval enda kontrolli alla. Pesapallikurikate ja raudkaigastega, aga ka süütepudelite ja matšeetedega relvastanud asukad sundisid põgenema ka turvatöötajad. Mäss lõppes eile, kui politsei kasutas kontrolli taastamiseks pisargaasi.
Video purustustest Jõulusaare kinnipidamiskeskuses.
Kaos Küprosel
Küprosel asuv Briti Akrotiri õhuväebaasist on saarele maabujate tõttu saanud ka migratsioonikeskus, kuna 114 Küprosele jõudnud migranti on just suundunud sõjaväebaasi. Kuna juriidiliselt on tegu Briti ülemereterritooriumiga, kuuluvad sinna jõudnud migrandid ka Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni alla. 2. novembri öösel puhkesid baasis aga rahutused, mille käigus süütasid migrandid muu hulgas mitu neile peavarju pakkunud telki. Sekkuma pidi ka politsei. Peamiselt Lähis-Ida riikidest pärit migrantides tekitab rahulolematust asjaolu, et Briti võimud keelduvad neid vastu võtmast ning on lubanud nad välja saata, kui nad Küprose võimudelt varjupaika ei palu.
Video rahutustest Akrotiri õhuväebaasis.
Tülid tõotatud maal
Saksamaa on paljude migrantide jaoks sihtriigiks, kuhu pääsemise nimel on kodumaalt lahkunud valmis paljuks. Seejuures esineb pingeid ka migrantide omavahelistes suhtes. 28. septembril puhkes Hesseni liidumaal Kasseli linna lähedal asuvas Caldeni kinnipidamiskeskuses konflikt hinnanguliselt 400 selle asuka vahel. Teadaolevalt sai tüli 1500 asukaga keskuses, mis on ajutiseks elukohaks enam kui 20 rahvuse esindajale, alguse sööklas puhkenud vaidlusest. Saksa meedia andmetel põhjustas migrantide vahel pingeid see, kelle asüülitaotluste tuleks kiiremini vastus anda. Kui Süüriast ja Iraagist ehk konfliktiriikidest saabunutel on reeglina eelisõigus, siis mitme migrandi jaoks haiglas lõppenud kokkupõrked leidsid aset albaanlaste ja pakistanlaste vahel, kelle kodumaad Saksa võimud ohupiirkonnaks ei pea. Sekkuma pidi politsei, kellel kulus olukorra maharahustamiseks mitu tundi.
Rahvustevahelised pinged lõppesid füüsilise konfliktiga ka septembris Hamburigs asuvas asüülitaotlejate keskuses. Augusti lõpus Suhlis paiknevas kesksuses vallandunud usulised pinged lõppesid samuti konfliktiga, mille tõttu tuli üle kümne migrandi haiglaravile toimetada. Teadaolevalt põhjustas rahutused koraanist lehtede välja rebimine.
ÜRO mure Ugandas
Ida-Aafrika riigis Ugandas paiknev Adjumani keskus peaks turvalist peavarju pakkuma naaberriigist Lõuna-Sudaanist konflikti tõttu põgenenutele. Kuid ÜRO põgenikeagentuuri (UNCHR) andmetel on selle viimastel andmetel enam kui 117 000 asuka omavahelised suhted ning nende läbisaamine valvuritega kõike muud kui rahulik. Viimane teadaolev suurem konflikt seal puhkes septembris, kui lõunasudaanlastest eri hõimude liikmetel tekkis toidujagamise käigus tüli. Inimõiguslaste sõnul jäid enam kui 2000 migranti rahutuste tõttu toidust sootuks ilma, samuti saabus teateid politseinike liigsest jõukasutusest.
Protestimarss põhjamaal
Septembri viimasel päeval alustasid Soome keskosas Oulu linnas asuva Hiukkavaara keskuse juurest protestimarssi enam kui poolsada asüülitaotlejat, kes polnud rahul pakutava toidu ja majutustingimustega. Keskusest lahkunud migrandid marssisid kohaliku politseijaoskonna juurde, mille ees avaldati meelt õhtutundideni. Politsei pidas kinni ühe meeleavaldusel osaleja, kuid muidu möödus üritus rahulikult.
Video Hiukkavaara keskuse asukate meeleavaldusest.
Kokkupõrked Ungaris
Enne kui Ungari ehitas migratsioonivoo peatamiseks piirile Serbiaga tara, saatis piiri valvama sõjaväelased ning karmistas seadusi, kulges läbi piiriäärse Röszke populaarne migratsioonitee. Linna nn kogumispunktis, kust tuli migrandid toimetada edasi lähimasse registreerimiskeskusesse, ei suudetud aga migrante kinni hoida. Suvekuudel toimusid keskuses ja selle lähistel kokkupõrked julgeolekujõudude ja seal pagenud migrantide vahel, kus käiku lasti ühelt poolt pisargaas ja veekahurid ning teiselt poolt kaikad, kivid ja pudelid. Kokkupõrgetes sai mõlemal poolel viga kümneid inimesi.
Surve all Lesbos
Kreekasse on tänavu saabunud üle 600 000 migrandi, kellest enamik maabuvad Lesbosel. Egeuse mere saar on aga vaid vahepeatus, mille kaudu peamiselt Türgist saabunud migrandid püüavad jõuda lähemale oma eesmärgini. Saarele jõudnud tuleb aga registreerida, kuid paljud migrandid seda ei oota ning püüavad võimalikult kiiresti edasi liikuda. See on aga saarel põhjustanud tõsiseid kokkupõrkeid politsei ja migrantide vahel. Vägivalla tõttu on registreerimiskeskusest lahkuma pidanud ka ÜRO põgenikeagentuuri töötajad. Sarnane on olukord ka teistel Kreeka Egeuse mere saartel.
