Üha suurem Venemaalt Norrasse saabuv põgenike hulk ja lähenev talv on teinud Oslo murelikuks, ja kommentaatorid kahtlustavad, et Moskva tekitab naaberriigile probleeme sihilikult.
Norra kahtlustab Venemaad tahtlikus põgenikeprobleemi tekitamises
12. november 2015, 15:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on Kaug-Põhjas Vene-Norra piiri ületanud 4000 varjupaigataotlejat, kel on tulnud teha selleks väga pikk reis. Norra ei kuulu küll Euroopa Liitu, kuid on Schengeni liige ning tema piirid ELi riikidega on lahti.
Möödunud aastal ületas samas kohas piiri vaid 10 asüülitaotlejat.
Asjaolu, et Venemaa laseb põgenikud militariseeritud piiritsoonist takistusteta läbi, on pannud Norra meedia ja kommentaatorid mõtlema, et Moskva eesmärk on naaberriigi destabiliseerimine.
Piirkondliku võrguväljaande Independent Barents Observer peatoimetaja Thomas Nilsen on veendunud, et see on Moskvas kõrgemalt poolt otsustatud provokatsioon, millega tahetakse kas lihtsalt oma jõudu näidata, karistada Oslot Venemaale kehtestatud ELi sanktsioonidega ühinemise eest või Norra ühiskonda lõhestada.
Kaitseasjatundjast ajakirjanik Kjetil Stormak peab toimuvat hübriidsõjaks või varjatud agressiooniks Norra kui NATO liikme vastu.
Põhjas piiri ületavate varjupaigataotlejate arv on kübe võrreldes sadade tuhandetega, kes tulevad Euroopasse üle Vahemere, kuid nende hulk kasvab pidevalt.
Piirialal on juba talv käes ja temperatuur alla nulli, kuid eelmise nädala jooksul tuli üle piiri Norrasse 1100 varjupaigataotlejat.
Lisaks pikale reisile läbi karmi põhjamaa tuleb varjupaigataotlejatel Norrasse pääsemiseks teekonna viimane lõik ette võtta jalgrattal, sest Vene võimud ei luba jalgsi üle piiri, Norra aga käsitleb põgenike autoga üleviimist inimkaubandusena.
Viimasel ajal on probleem võtnud ka diplomaatilised mõõtmed.
Viidates asjaolule, et ELi kuuluvasse Soome Venemaalt põgenikke peaaegu ei tule, nõudis Oslo Moskvalt selgitust, kuid ei ei saanud rahuldavat vastust, ütlesid Norra võimud.
Vene saatkond Oslos ütles teisipäeval, et välisriikide kodanikud on Vene föderatsioonist lahkudes vabad valima, missugusest piiripunktist ja missugusesse riiki nad sisenevad.
Tõenäoliselt johtub nende valik Norra liberaalsest asüülipoliitikast, atraktiivsetest elutingimustest ja sotsiaaltoetustest, pakkus saatkond Facebookis.
Norra valitsus on seni välistanud piiri sulgemise.
Põgenikud on siiani näinud selles ohutut teed Euroopasse, ütles justiitsministeeriumi riigisekretär Jøran Kallmyr. «Sellel on lõpp, kui talv tuleb.»
«See võib olla äärmiselt ohtlik teekond, isegi ohtlikum kui paadiga üle Vahemere,» hoiatas ta, lisades, et jalgrattaga lumetormis liikuda ei ole naljaasi.