Ukraina rahvarevolutsiooni ajal 2014. aasta talvel miitinguliste tulistamiseks ja tapmiseks käsu andjate väljaselgitamise ja kohtu alla andmise tõenäosus pole kuigi suur, ütleb Kiievi tuntud poliittehnoloog Tarass Berezovets.
Ukraina poliittehnoloog: Maidani-tulistamiste olulised tõendid on hävitatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mingit erilist resultaati Maidani uurimisest ei tasu oodata,» lausus Berezovets, kes on üks Postimehe intervjueeritavatest pikema artikli tarbeks Maidani-kuritegude uurimisest rääkiva loo jaoks.
Berezovetsi sõnul on uurimise suur probleem selles, et peale Maidani-revolutsiooni võitu riigiprokurörideks määratud Oleh Mahnitski (ametis märts-juuni 2014) ja Vitali Jarema (ametis juuni 2014-veebruar 2015) ajal lasti hävitada väga palju tõendeid ja tunnistusi.
«Nad lasid põgeneda väga paljudel, kes oleks pidanud kohtu alla minema. Nad olid äraostetud,» ütles Berezovets intervjuus Postimehele. «Eriti Mahnitski, kelle kohta on avalikult väidetud, et ta sai Kljuevilt (Ukraina põgenenud presidendi Janukovõtši administratsiooni ülem-J.P.) ja Zahhartšenkolt (Janukovõtši-aegne Ukraina siseminister-J.P.) altkäemakse mitmete miljonite dollarite eest, et lasi neil põgeneda.»
Lisaks on teada, et väga palju dokumente lasid Janukovõtši-aegse siseministeeriumi, julgeolekuteenistuse SBU ja riigiprokuratuuri tollase juhtkonna käsul juba siis, kui oli näha, et rahvarevolutsioon võib hakata võitma.
«Muidugi on nüüd väga raske uurida,» nentis Berezovets. «Osa olulisi dokumente leiti hiljem Mežgorjest (Janukovõtši residents-J.P.), aga ka need on nüüd hävitatud. Teada on, et osa ajakirjanikke tegid endale nendest koopiad enne dokumentide riigiprokuratuurile üle andmist, aga nende vastu ei tunta huvi lihtsalt.»
Berezovetsi jutu kokkuvõte oli lihtne: endised peaprokurörid ja nende alluvad peaksid juba ammu ise istuma kohtupingis!. «Aga neid kaitstakse, sest nad on ikkagi endised kolleegid,» ütles poliittehnoloog. «Loogika on lihtne: kui meie panema nemad praegu istuma, siis tuleb järgmine prokurör ja paneb meid istuma. Nad ei taha pretsedenti luua.»
Ühiskond on Maidani-tapmiste uurimise aeglase tempo peale Berezovetsi väitel väga kuri. «Kohe tuleb aastapäev (24 novembril 2013 aastal kogunes Kiievis Maidanil esimene suurem protestimeeleavaldus-J.P.) ja kui ei tule reaalseid uudiseid selleks ajaks, siis presidendi reiting langeb jälle oluliselt,» ennustas Berezovets.
Ukraina president Petro Porošenkole alluvad kõik riigi jõuametkonnad, kaasa arvatud riigi peaprokuratuur, mis juhib Maidani-tulistamiste uurimist.