/nginx/o/2015/11/15/4702839t1h8400.jpg)
Pariisi rünnakute valguses on lihtne eeldada, et reedene veresaun on Euroopas mitu kuud kestnud rändekriisi tulem.
Applebaum: Pariisi veresauna ei korraldanud pagulased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed poliitikud on teatanud, et nüüd on aeg oma piirid Lähis-Idast pärit pagulastele sulgeda.
/nginx/o/2015/11/15/4702843t1h029d.jpg)
Poola-Ameerika ajakirjanik ja ajaloolane Anne Applebaum ütleb aga oma Washingthon Posti kolumnis, et sellise seosese nägemine on meelevaldne.
«Rünnakuid ei ole põhjustanud Prantsusmaa poolne pagulaste vastuvõtmine,» sõnab Applebaum. Ta lisab, et erinevalt Saksamaast ja Rootsist, pole Prantsusmaale nii massiivselt varjupaigataotlejaid saabunud. «Samuti ei ole ka alust uskuda, et hiljuti Euroopasse saabunud Süüria sõja põgenikud on vastutavad läbimõeldud rünnakute seeria eest. Inimesed, kes on alles hiljuti roninud Euroopasse jõudmiseks üle mägede või ületanud ohtlikel alustel Vahemere, ei muutunud Prantsusmaale saabudes koheselt relvastatud terroristideks,» põhjendab ajakirjanik.
Esimene politsei poolt tuvastatud rünnakute kordasaatja oli Prantsuse kodanik, 29-aastane Ismail Mostefai. Applebaum ütleb, et tõelised tapjaid teadsid Pariisi vägagi hästi. «Seda ei planeerinud pagulased. »
Oluline on aga mõista, miks tundub nii loogiline sellist paralleeli tõmmata. Viimasel ajal on iga kuu sisenenud Euroopa Liitu ligikaudu 250 000 inimest, see tähendab 8000 inimest päevas. Euroopa Liidu üks alustalasid, Schengeni viisaruum on seetõttu lagunemas, aina enam on õhus ebakindlust. «Paljudele tundub, et Euroopa on olukorra üle kontrolli kaotamas.»
«Praegusel kõrgendatud pingete ajal kutsun üles ettevaatusele mis tahes tegevuste asjus, mis ainult pikendavad vihkamise ja vägivalla tsüklit,» lausus ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.
Euroopa uueks väljakutseks on leida tasakaal jõunäitamise ja sallivaks ühiskonnaks olemise vahel. «Prantsusmaa ja ta liitlased peavad näitama, et on võimalik olla ühelt poolt salliv ühiskond ja teiselt poolt võidelda jõuliselt Islamiriigi äärmusrühmituse vastu,» võtab Applebaum kokku.