Süürlasest humanitaartöötaja: Lähis-Idas on tekkimas «inimtuumapomm»

Adhami arvates peaksid lääneriigid rohkem toetama diktatuuridest toibuvaid riike nii Lähis-Idas kui Põhja-Aafrikas, edastab Yle.

Süüriasse humanitaarabisaadetisi korraldava mehe arvates on Süürias ja selle naaberriikides palju töötuid noori, kellel on juurdepääs tänapäeva nutiseadmetele, sotsiaalmeediale ja internetile.

«Neis on viha, sest paljudel on hea haridus, kuid nad ei saa töötada oma erialal. Nad on kerjused. Riigid, kus pikka aega on olnud võimul diktaatorid ja kus need kukutati, tekkis ebastabiilsus. Uus aeg on toonud kaasa olukorra, kus noortepõlvkonnad ei taha enam sama, mida nende vanemad, sest nende maailmapilt on laiem. Samas kätkeb see endas ohtu, sest internetis tegutsevaid noori ei suudeta enam kontrollida,» selgitas Soome süürlane.

Adhami sõnul on nii Lähis-Idas kui Põhja-Aafrikas  olukord seni keeruline. Inimesed taluvad mõnda aega ebastabiilsust, kuid siis toimub plahvatus, mille näiteks on Araabia kevade sündmused.

Endiste diktatuuriühiskondade uuenemine ei ole kiire ega kerge protsess, vaid astmeline ja mitmete tagasilöökidega.

Adhami arvates saaks uute põlvkondade radikaliseerumist ennetada demokraatliku suuna võtnud riikide toetamisega nii hariduse kui majanduse vallas.

«Rahvusvaheline üldsus peab selliste riikide noori harimatuteks ja saamatuteks. Arvatakse, et need noored ei ole võimelised oma riiki muutma. Samuti arvatakse, et kui moslemid moodustaksid senisest tugevama ja ühtse kogukonna ning langetaksid oma nägemise järgi otsuseid, siis oleksid nad läänele suureks ohuks,» lisas Adhami.

Mitmes Araabia kevade riigis on seni segadus ja Lähis-Idas on käimas kodusõda.

Adhami arvates on eriti just Lähis-Idas tekkimas «inimtuumapomm», mida võib olla varsti võimatu peatada.

«Niikaua kui läänes ei saada aru, mida Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid tegelikult vajavad ning kui lepitakse seal toimuva ebaõiglusega, siis on oodata veelgi suuremaid probleeme kui seda on praegu äärmusrühmitusega Islamiriik. Egiptuse, Liibüa, Süüria ja Jeemen on praegu need tulipunktid, millega tuleks tegeleda,» jätkas süürlane.

Ta lisas, et nende riikide noored radikaliseeruvad ja liituvad äärmusrühmitustega, kuna näevad neis  enda jaoks mingisugust väljapääsu.

«Need rühmitused ei paku lahendust, vaid tekitavad probleeme juurde, kuid noored ei märka seda. Nende jaoks on see eneseteostus ja vabadus,» nentis Adhami.

Tema arvates on Islamiriik selle ära tabanud ja meelitab noori oma ridadesse võltslubadustega.

«Islamiriigi retoorika on väga lihtne – lääneriigid ründavad moslemeid ja toetavad diktatuure. Noored teevad omad järeldused, kuna nad ei näe enda jaoks teist väljapääsu. Need noored on kogenud palju ebaõiglust ja see teeb nad teatud ideoloogiate suhtes vastuvõtlikuks,» selgitas mees.

Adhami sõnul saaks Islamiriiki ja Lähis-Ida noorte radikaliseerumist peatada sellega, kui lääs austaks kriisiriikide omi valikuid ja ei sekkuks nii palju.

«Lääneriigid olid pikka aega Süüria suhtes kahtleval seisukohal ja just see andis džihadistidele võimaluse leida oma ridadesse noori, ka lääne noori. Need noored valisid rühmituse, millel on meeldejäävad hüüdlaused ja mis demonstreerib end agaralt sotsiaalmeedias,» selgitas humanitaartöötaja.

Samas aga olevat juba küllalt palju neid mosleminoori, kes on Islamiriigi ajupesust ja julmusest väsinud.

«Tänapäeval ei pääse maailmameediasse enam heategevusega, vaid tähelepanu pälvitakse terroriga. Islamiriigil on seni lai meediahaare ja nad teavad, kuidas avalikkusega manipuleerida. Pariisi sündmused ja Venemaa lennuõnnetus on konkreetsed näited,» nentis Adhami.