Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov arvas, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg peaks tõmbama selga kuulivesti ja siirduma Süüriasse või Iraaki võitlema sunniidi äärmusrühmituse «Islamiriik» vastu, et anda alliansile selle piirkonna julgeoleku tagamises suurem mõte.
«Sel ajal, kui kasvab ISi oht ja seda tunnistavad kõik, räägib NATO peasekretär hr Stoltenberg pressikonverentsil sellest, kuidas võidelda Vene ohuga. Arvan, et oleks kohasem, kui hr Stoltenberg tormaks lahingusse, tõmbaks selga soomusvesti ja siirduks Süüriasse või Iraaki võitlema ISiga,» teatas Puškov täna duumas, kui arutati parlamendi alamkoja pöördumist Montenegro poole seoses selle riigi NATOsse astumisega.
Selline samm, leidis parlamendisaadik, näitaks vähemalt et sel organisatsioonil on ka mingi muu mõte peale USA huvide tagamise.
Puškov seadis tervikuna küsimuse alla NATO huvitatuse oma liikmesriikide julgeolekutaseme tagamisest.Ta leidis, et Pariisi terrorirünnakud räägivad sellest, et NATO-t ei saa pidada organisatsiooniks, mis suudaks selle taseme tagada, sest NATO ei suutnud seda terrorirünnakut ennetada.
Puškovi arvates NATO lihtsalt ei tegele selliste asjadega nagu julgeoleku tagamine terroriohu korral.
Puškovi arvates NATO lihtsalt ei tegele selliste asjadega nagu julgeoleku tagamine terroriohu korral. «Näib, et praegu oleks kohane rakendada Washingtoni lepingu 5. artiklit, mille kohaselt käsitletakse kallaletungi ühele liidu riigile kallaletungina kogu liidule,» ütles ta.
Kuid seda ei toimunud, lisas Puškov, juhtides tähelepanu sellele, et NATO hoiab näitlikult kõrvale võitlusest terroriohuga.
Puškovi sõnul rakendati selle asemel teist artiklit – Lissaboni lepingu artiklit 42.7, mille kohaselt EL riigid kohustuvad toetama Prantsusmaad kui kallaletungi ohvrit eelkõige poliitiliste vahenditega, aga NATO jääb argpükslikult kõrvale.
Lisaks on Washingtoni lepingu 5. artiklit rakendatud üldse vaid üks kord, pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakut USAs, ütles Puškov. «See tähendab, et kui rünnaku ohvriks langesid Ameerika Ühendriigid, mobiliseerus NATO otsekohe ja kõik liidu riigid toetasid USA Al-Qaeda-vastast tegevust Afganistanis,» rääkis ta.
Puškov märkis, et praegu, kui me näeme samalaadset rünnakut Pariisis, jääb NATO näitlikult kõrvale. «Saab olla vaid üks järeldus - NATO on USA välispoliitiliste huvide ja turvalisuse tagamise vahend,» teatas ta, lisades, et Prantsusmaa ei saa praegu arvestada NATO riikide kaitse ja abiga.
Puškovi väitel tegeles NATO kogu selle aja, mil IS tekkis ja tugevnes, väljamõeldud Vene ohuga võitlemisega. IS oli aga täielikult tema tegevusväljast väljas ja on seda ka praegu.