Euroopa Liit on sõjas end Islamiriigiks nimetava äärmusrühmitusega ning selles võitluses tuleb leida õiged vahendid, ütles justiitsminister Urmas Reinsalu täna intervjuus Postimehele.
Reinsalu: sõjas Islamiriigiga tuleb leida õiged vahendid
20. november 2015, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tähtis on mõista, et nende kuritegude eest pole täna kaitstud ükski ELi riik. EL on täna sõjas terroristliku organisatsiooniga, kes nimetab ennast Islamiriigiks,» märkis Brüsselis ELi sise- ja justiitsministrite kohtumisel viibiv Reinsalu. «Valik on väga lihtne, kas meie või nemad. ISIS (nn Islamiriigi üks akronüüme - toim) on alustanud selle sõja üle kandmist Euroopasse, järelikult selles sõjas tuleb leida ka vastavad tööriistad,» lisas ta.
ELi sise- ja justiitsministrid arutavad täna läinudnädalaste Pariisi terrorirünnakute valguses, kuidas tõhustada ühenduse julgeolekut nii selle välispiiridel kui ka ühenduse sees. Prantsusmaa initsiatiivil kokku kutsutud kohtumisel soovitakse kokku leppida sammudes, mis peaksid aitama edaspidi taolisi rünnakuid ära hoida.
«Euroopa pole teinud piisavalt, kui sellised kuriteod saavad Euroopa pinnal aset leida,» nentis Reinsalu, kes tõi välja kaks peamist meedet, et rünnakud ei korduks. Esiteks vajaduse laiendada terrorikuritegude senist skaalat ELis nii, et liikmesriikides kriminaliseeritaks näiteks terroristide väljaõpetamine, terroristlikul eesmärgil välisriiki reisimine, selleks raha kogumine või abi osutamine.
Euroopa pole teinud piisavalt, kui sellised kuriteod saavad Euroopa pinnal aset leida.
«Ühesõnaga püüda Euroopa territooriumil viibivaid ja terrorikuritegusid plaanivaid inimesi võimalikult varases faasis, kui on tuvastatav nende kava terroristlikke kuritegusid toime panna,» selgitas Reinsalu.
Teiseks tõi justiitsminister välja vajaduse tõhustada infovahetust liikmesriikide vahel. «Praegu on paradoksaalne olukord, et Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides on oma karistusregistrid, aga infot vahetatakse ainult Euroopa Liidu kodanike karistuste, mitte aga kolmandate riikide kodanike kohta,» jätkas Reinsalu, kelle sõnul on liikmesriikidel selge hoiak seda süsteemi muuta ja hakata infot vahetama ka nende isikute kohta, kes pole ELi kodanikud.
Reinsalu märkis, et lisameetmeid rakendades ei tohi kõrvale heita Euroopa põhiväärtusi. Praegu arutluse all olevad meetmed on tema sõnul aga tasakaalus ega lähe vastuollu näiteks põhivabaduste kaitsega. «Kõigi nende eesmärkide sihiks on kurjategijaid tabada ja nende tegevust ennetada. Tähtis on hakata neid nüüd ellu viima,» ütles Reinsalu.
Vastuseks küsimusele, mida tähendavad uued meetmed konkreetselt Eesti jaoks, märkis Reinsalu: «Politsei saab juurde rohkem tööriistu ja ka ülesandeid hakata teatud isikute tegevust jälgima. Ning kui nende tegevus viib välja kuritegeliku sammuni, siis neid juba ka kinni pidama.»
Reinsalu lisas, et tema juhitavas justiitsministeeriumis on juba ette valmistunud karistusseadustiku nö terrorivastased muudatused ning ta kavatseb need järgmisel nädalal ka arutamiseks esitata.