Türgi politoloog: juhtunu on halb suhetele Venemaaga ja hea NATO ühtsusele

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene president Vladimir Putin ja tema Türgi kolleeg Recep Tayyip Erdoğan Antalyas peetud G20 tippkohtumisel.
Vene president Vladimir Putin ja tema Türgi kolleeg Recep Tayyip Erdoğan Antalyas peetud G20 tippkohtumisel. Foto: AFP/SCANPIX

İzmir majandusülikooli politoloogiadotsendi Balkan Devleni sõnul läksid Vene-Türgi suhted kaunis kenasti ajani, kui venelased korraldasid invasiooni Süüriasse.

«Majandussuhted kahe riigi vahel on olnud nii lähedased, et poliitilised erimeelsused lükati pigem vaiba alla,» iseloomustas ta täna Postimehele antud telefoniintervjuus.

«Näiteks kui [president Recep Tayyip] Erdoğan ja AKP valitsus arvustasid läänt selle pärast, et too pole Süürias piisavalt sekkunud, võinuks nad väga hästi kritiseerida Venemaad, kes oli põhiline Bashar Assadi toetaja,» jätkas ta. Seda aga ei tulnud – põhjuseks tihedad kaubandussidemed ja vastastikune energiasõltuvus – kui 60 protsenti Türgi maagaasist tuleb Venemaalt, siis Venemaa jaoks on Türgi omakorda suuruselt teine turg Saksamaa järel.

Koos Venemaa sekkumisega Süürias toimuvasse muutusid erimeelsused aga vältimatuks. Pöördepunktiks oli Devleni sõnul see, kui venelased asusid pommitama Türgi piiriäärseid alasid, kus elab palju turkmeene. Turkmeenid, eriti need, kes elavad Iraagis ja Süürias, on aga türklastele väga lähedane turgi rahvus.

«See võib olla teatud mõttes hea asi,» lisas ta. «Vähemalt nüüd Türgi enam ei passi Venemaa tegude osas telgis nii, nagu Gruusia ja Ukraina sõdade puhul, kus me mõistsime kõik hukka, aga ei teinud midagi.»

«On palju erinevat infot selle kohta, kui palju inimesi seal on, kui palju on tsiviilisikud, kui palju džihadistlikke rühmitusi, kui palju rahvuslikke rühmitusi, kes ei ole džihadistid,» kirjeldas nende alade olukorda Devlen. «Ausalt, mina ka praegusel hetkel ei oska öelda, mis on mis.»

«Ilmselgelt on see pommitamine aga tekitanud Türgis järjest venevaenulikuma avaliku arvamuse ja valitsus on seetõttu järjest enam häiritud,» nentis Devlen. «Alles möödunud nädalal kutsuti Vene suursaadik välisministeeriumisse, et hoiatada, et turkmeenide pommitamine toob neile kaasa tõsised probleemid suhetes Türgiga.»

«Näis, mis saab, aga minu tunne on, et Türgi-Vene suhted ei saa enam olema nii head kui nad viimased 15 aastat on olnud,» jätkas politoloog.

«See võib olla teatud mõttes hea asi,» lisas ta. «Vähemalt nüüd Türgi enam ei passi Venemaa tegude osas telgis nii, nagu Gruusia ja Ukraina sõdade puhul, kus me mõistsime kõik hukka, aga ei teinud midagi.»

Samas märkis Devlen, et kui Putin näeb, et Süürias kipuvad asjad hapuks minema, võib ta põhitähelepanu tagasi Ukrainasse suunata: «Tähelepanu kõrvalejuhtimine on midagi, mida ta tihti teeb.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles