Hanso: õppetund on see ennekõike Venemaale

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Hanso
Hannes Hanso Foto: Tairo Lutter

Eile sõjalennuki allatulistamisega lõppenud intsident Türgi-Süüria piiril peaks olema ennekõike õppetund Venemaale – ei maksa lennata sinna, kuhu ei tohi, kommenteeris kaitseminister Hannes Hanso Postimehele.

Kuivõrd suur see sündmus paistab?

Kahtlemata on tegu suure ja mõnes mõttes märgilise tähtsusega sündmusega. See on esimest korda poole sajandi jooksul, kui NATO liikmesriik Vene sõjalennuki alla tulistas.

Kui me räägime NATO riikide kaitsest ja kaitsevajadusest, siis see näitab, et peale sõnade ja jutu võivad järgneda ka reaalsed teod, kui olukord seda nõuab. Selles mõttes on see kindlasti märgilise tähtsusega ja üsnagi pretsedenditu sündmus, mis, ma loodan, paneb mõtlema kõik, kes tahavad NATO riikide õhuruumi ilma vastavate lubadeta ja ka hoiatustele vaatamata siseneda. Alati ei pruugita seda nalja mõista, järgnevad ka teod.

See on esimest korda poole sajandi jooksul, kui NATO liikmesriik Vene sõjalennuki alla tulistas.

Te olete mitte väga ammu ka ise NATO kaitseministrite kohtumisel kuulnud, kuidas Türgi räägib nende õhuruumi rikkumisest venelaste poolt. Mõned ütlevad, et see Vene lennuki allatulistamine oli üsna ootuspärane.

Venemaad oli hoiatatud ju korduvalt. Me teame ju, et Vene lennukid sisenesid oktoobrikuus Türgi õhuruumi korduvalt ja hiljuti lasti alla tõenäoliselt Vene föderatsioonile kuuluv droon, mis kukkus Türgi territooriumile.

See ei olnud esimest korda, kui venelased Türgi õhuruumi sisenesid. Neid oli hoiatatud. Ja ma saan aru, et eile, kui Türgi palvel toimus Brüsselis Põhja-Atlandi Nõukogu, kus osalesid suursaadikud, kinnitas Türgi ka seal, et nad hoiatasid Vene lennukeid kokku kümme korda mõne minuti jooksul. Ja teine pool lihtsalt jätkas oma tegevust.

Kas sellest muutub ka praegu midagi NATO jaoks?

Minul ei ole praeguse seisuga mingit põhjust mitte uskuda Türgi versiooni ja neid tõendeid, mida nad eile Põhja-Atlandi Nõukogu istungil esitasid.

Õppetund saab praeguses seisus olla Venemaa-poolne. Ei maksa lennata sinna, kus ei tohi lennata ja puuduvad vastavad kokkulepped. Kui on piisavalt palju hoiatatud ja mingisugused tegevused jätkuvad, järgnevad vajadusel ka teod – nagu me nägime.

Milline võiks olla juhtunu mõju Süüria konflikti lahendamisele?

Eks Türgi ja Venemaa peavad ennekõike omavahel vaatama, kuidas nad saavad edasi minna ja millised nende suhted lähitulevikus saavad olema.

Ma ütleks, et presidendid Vladimir Putin ja Recep Tayyip Erdoğan on, võrreldes teiste riikidega, viimasel ajal mõnedes küsimustes olnud omavahel pigem teineteist mõistvad. Näiteks sanktsioonide kehtestamises Venemaale – Türgi ei ole ju nendega liitunud vähemalt selles ulatuses kui Euroopa ja Ameerika Ühendriigid.

Küll aga on Türgil ja Venemaal ju kogu aeg olnud erimeelsused selles osas, kuidas Süüria konflikti lahendada. Venemaa on kogu aeg toetanud [Bashar] Assadit, samal ajal kui Türgi ei näe mingisugust varianti, et Assad oleks osa Süüria konflikti lahendusest. Erimeelsus Süüria osas on neil olnud pikka aega ja avalikult nähtav.

See jääb praegu ennekõike nende kahe riigi vahele. Esmalt saada aru, mis juhtus ja millepärast juhtus. Ning, ma usun, et mõlema poole huvi oleks ka see, et selliseid intsidente enam ei juhtuks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles