Homne Postimees analüüsib Ukraina ekspertide abil, kuidas edenevad selles pindalalt kõige suurema täielikult Euroopas asuva riigi reformid peale eelmise presidendi Viktor Janukovõtši režiimi kukutamist rohkem kui poolteist aastat tagasi. Sel nädalal möödus kaks aastat esimeste suuremate protestimiitingute algusest Janukovõtši vastu.
Üks loo kangelasi on viiendat aastat Kiievis elav ja töötav kahekordne olümpiapronks vasaraheites Jüri Tamm, kes juhib Ukraina olümpiakomitee presidendi, kuulsa Sergei Bubka kantseleid. Tamm teab ukrainlasi väga hästi, sest kokku on ta Ukrainas elanud oma 15 aastat.
Mõned Jüri Tamme mõtted.
Esiteks. «Sirgeseljalisuse puudumine ja topeltstandardite jätkuv olemasolu. Ka korruptsioonivastases võitluses. Ma ei nimetaks seda koormaks, vaid ühiskonna šokiseisundiks. Puhtaid poisse nagu polekski.»
Teiseks. «Tänaste reformide tulemusena näevad inimesed peamiselt seda, et arved on oluliselt suurenenud, aga nad ei näe, et see teenus oleks kvaliteetsem.»
Kolmandaks. «Riik ei toimi, aga mitte sellepärast, et inimesed oleksid pahad, vaid nad lihtsalt ei tea, kuidas see asi peab tiksuma ning pole ka regulatsioone, mis paneksid selle riigi tiksumise paika.»
Neljandaks. «Ma toon sellise lihtsa näite nagu laste spordikoolid, mida Ukrainas on 1437! Pooled koolidest anti seadusega üle kohalikele omavalitsustele. Raha eraldati neile selleks ühekordselt, aga mis saab järgmisel aastal ei tea keegi, sest järgmise aasta eelarves pole spordikoolide jaoks raha eraldatud. Pole suudetud vara üle anda, seega uus omanik peaks seadust rikkuma, kui soovib katust parandada või seinu soojustada. Ja kõikides teistes valdkondades on samasugune kaos.»
Viiendaks. «Väga oluline oleks saada viisavabadus Euroopa Liiduga ainult sellepärast, et ukrainlased saaksid Euroopas käia ning näha, kuidas üks ühiskond peab toimima.»
Midagi positiivset ka? «Positiivne on see, et kõik teavad täna vähemalt Ukraina hümni sõnu. See on väga oluline. Kas te olete pannud tähele, kui suur vahe on Ukraina ja Venemaa hümni sõnadel? Ukrainlased ülistavad inimest, venelased deržaavat,» lausub Tamm Postimehele ja lisab moraali: «Kui inimesed on nüüd lõpuks vabad, siis on neil lootust saada ka vabaks riigiks.»
Venemaa hümn erineb Nõukogude Liidu hümnist vaid sõnade poolest.
Ukraina hümn «Ukraina ei ole veel surnud».
Idealistlik Jüri Tamm näeb võimalust, millest Ukraina võiks kinni haarata. Tema sõnul võiks mõne tõeliselt olulise rahvusvahelise suurürituse – näiteks EXPO või mõne suuvõistluse - korraldamine olla Ukrainale see pikemajalisem eesmärk, mille nimel võiks kogu riik ühineda ja reforme teha.
«See avaks piirid, liidaks regioonid, turgutaks majandust ja tõstaks eneseusku,» ütleb Tamm. «Jalgpalli EM koos naabrite poolakatega ju õnnestus.»
Sergei Bubka ja Jüri Tamme idee on taliolümpiamängud Karpaatides keskpunktiga Lvivis. «Lviv on sisuliselt Euroopa geograafiline keskpunkt. Karpaatidesse jooksevad kokku viie riigi piirid,» toob ta välja mõned argumendid Lvivi kasuks. Lviv tegelikult tahtis juba kandideerida 2022. aasta taliolümpiakohaks, kuid aga Maidani-revolutsiooni ajal peatati tehnilised ettevalmistused ja poliitiline turundustegevus. (Korraldusõiguse võitis Peking).
«Sageli on eesmärgist tähtsam teekond selleni,» filosofeerib Tamm. «Mida rohkem inimesi Ukrainas mõistab, et 25 aastat iseseisvust on võrreldav valgussähvatusega, seda vähemaks jääb neid, kes väidavad, et tunneli lõpus pole valgust.»