Läti peaminister Laimdota Straujuma teatas täna hommikul tagasiastumisest.
Läti valitsus astub tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Straujuma teatas tagasiastumisest pärast kohtumist president Raimonds Vējonisega. Uudisteportaali Mixnews teatel polnud tegu plaanitud kohtumisega.
«Ma arvan, et praegu on õige aeg uuteks ideedeks, uueks lähenemiseks ja energiaks, et edasi minna,» ütles Straujuma pärast otsuse avalikustamist, lisades, et Läti on praegu heas seisus.
Seimis tööle asuv valitsusjuht tänas riigipead, koalitsiooni ja ministreid, öeldes, et tema juhitava valitsuse liikmed tundsid seltsimehelikkust. Samuti tänas ta valijaid.
Riigipea kritiseeris erakondi
«Ma tahan talle öelda aitäh, sest Straujuma oli valitsusjuhiks ajal, mil keegi teine seda ei tahtnud,» ütles president Vējonis kommenteerides peaministri otsust, mis ühtlasi tähendab valitsuse tagasiastumist.
Samas kritiseeris Vējonis erakondade omavahelist kemplemist. «Kutsun kõiki parlamendierakondi vaatama üle oma senist tegevust ning esitama ettepanekuid uue koalitsiooni moodustamiseks. Parteid peaksid hoolega mõtlema, kuid tegutsema otsustavalt, sest praegu ei ole aeg venitamiseks,» lisas president uudisteagentuuri BNS vahendusel.
Spekulatsioonid tagasiastumise üle
Uudisteagentuuri LETA teatel on viimaste nädalate jooksul pidevalt spekuleeritud võimaliku valitsusvahetuse üle. Samas on Straujuma varem öelnud, et tal pole kavas ametist tagasi astuda.
Spekulatsioonid said alguse transpordiminister Anrijs Matīssi tagandamisesega novembri algul. Matīss ei ole peaministripartei Ühtsus liige, ent sai ministriks erakonna kandidaadina. Seega tekitas tema tagandamine kuulujutte valitsuse ebastabiilsuse ja võimaliku lagunemise kohta.
Kellest saab uus peaminister?
Juba on spekuleeritud ka võimaliku uue peaministri nime üle. Straujuma ütles
veel ametis olles antud intervjuus ajakirjale Sestdiena, et ta näeks enda järeltulijana oma valitsuse siseministrit Rihards Kozlovskist või välisminister Edgars Rinkēvičsit. Mõlemad kuuluvad Straujumaga samasse erakonda.
«Ma tõsiselt usun, et ma pole arutamist vääriv kandidaat. Mul on piisavalt teha praegusel alal,» ütles Rinkēvičs oma võimalikku kandidatuuri kommenteerides, lisades, et tema erakonnakaaslaste seas on palju häid kandidaate.
Samuti on öelnud, et tal pole kavas kandideerida seni valitsusliitu kuulunud Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) liider Aivars Lembergs. Vastuoluline poliitik viitas seejuures sorosistide vastuseisule. Sellega viitas Lembergs USA miljardärile George Sorosele ja tema toetajatele, kes Lembergsi väitel on tema vastu suunatud laimukampaania taga.
Võimuliit 2014. aastast
Ühtsus, ZZS ja Rahvuslaste Ühendus moodustasid võimuliidu 2014. aasta oktoobrikuiste parlamendivalimiste järel.
Ühtsusesse kuuluv Straujuma sai Valdis Dombrovskise asemel peaministriks 2014. aasta jaanuaris, kui ametisse astus uus valitsus kooseisus Ühtsus, Reformipartei, Rahvuslaste Ühendus ja ZZS.
19 valitsust ja 12 peaministrit
Iseseisvuse taastanud Lätis on olnud kokku 19 valitsust 12 peaministriga. Kolme erinevat valitsust on juhtinud nii Straujuma eelkäija ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis kui ka Andris Šķēle. Kahte valitsust on juhtinud lisaks Straujumale ka Ivars Godmanis ja Aigars Kalvītis. Sageli pole aga valitsus püsinud oma ametiaja lõpuni. Postimehe ülevaadet Läti peaministrite tagasiastumiseni viinud juhtumitest saab lugeda siit.
Kasekamp: see oli ootuspärane
Straujuma otsus tagasi astuda oli oodatud, sõnas politoloog Andres Kasekamp ning lisas, et ilmselt ei ole valitsusevahetuse taga uue võimuliidu moodustamise kava.
«Straujuma peeti kogu tema peaministriaja ajutiseks valitsusjuhiks ja nüüd sai tema valitsemisaeg otsa,» ütles Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Kasekamp BNSile.
Kasekampi sõnul jõudsid pinged haripunkti siis, kui valitsus kiitis heaks lennufirma airBaltic investori, Saksa ärimehe Ralf-Dieter Montag-Girmesi. Kasekamp nentis, et otsus tekitas vastakaid arvamusi, kuna Montag-Girmesil on väga tihedad ärisidemed Venemaaga.
«Pärast valitsuse otsust tagandas Straujuma novembri alguses transpordiminister Anrijs Matīssi. Pärast seda otsust olid paljud Läti poliitikavaatlejad arvamusel, et Straujuma ametipäevad on läbi,» sõnas Kasekamp. Pikemat usutlust Kasekampiga saab lugeda siit.