Hiina riigimeedia sõnul saavad riigi 13 miljonit registreerimata kodanikku viimaks vajalikud dokumendid, mis tagavad neile ligipääsu riiklikule kooliharidusele ja arstiabile. Enamikul neist antud privileegid siiani puudunud, kuna on nende vanemad on nad sünnitanud rikkudes Hiina ühe lapse poliitikat.
Oktoobris lõpetas Hiina vastuolulise ühe-lapse poliitika, mis keelustas enamikel paaridel saada üle ühe järeltulija ning juhul kui teine või kolmas laps ka perre sündis, lubas riik uue ilmakodaniku arvele võtta vaid tingimusel, et lapse vanemad maksavad kopsaka trahvi.
Hiina siseriikliku passi, hukou, põhimõte meenutab nõukogudeaegset sissekirjutuse nõuet. Hukou annab ka ligipääsu riiklikule kooliharidusele ja arstiabile inimese kodulinnas, lisaks on ilma selleta keeruline avada näiteks pangakontot, abielluda või leida ametlikku töökohta. Hiina meediaruumis «mustadeks lasteks» kutsutud on seetõttu tihtipeale olnud ühiskonnas marginaliseeritud.
«Hukou omamine on iga Hiina kodaniku seadusest tulenev põhiõigus. Ühtlasi on see ka eeldus osaleda ühiskondlikus elus, omada kodaniku õigusi ja täita kodaniku kohustusi,» vahendab uudisteagentuur Xinhua riiklikku teadaannet.
Kui Li Xue 1993. aastal sündis, polnud tema vanematel võimalik riiklikule pereplaneerimise asutusele 5000 jüääni suurust trahvi maksta, seega puudus tal õigus koolis käia ning teda õpetas kodus tema vanem õde.
Nüüd töötab ta ühes restoranis ja loodab, et kui ta tõesti uue korralduse kohaselt hukou peaks saama, tahab ta teha teoks oma unistuse ja minna õppima õigusteadust, kuid hetkel oni tema sõnul siiski liiga vara täpsemaid plaane teha.
«Sõnade taga peavad olema ka teod. Siiani pole ükski võimuesindaja minuga ühendust võtnud.»