Montenegros avaldasid tuhanded inimesed meelt NATO-sse astumise vastu

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mitu tuhat Vene-meelsete opositsiooniparteide liiget avaldas laupäeval meelt Montenegro NATO-sse astumise vastu, nõudes selles küsimuses rahvahääletuse korraldamist.

«Kui referendumit välditakse ning on katse seda otsust (NATO liikmesuse üle) parlamendis pettusega vastu võtta, satub Montenegro (siseriigilise) konflikti künnisele,» ütles Vene-meelse opositsioonierakonna Uus Serbia Demokraatlik Partei liider Andrija Madic meeleavaldajatele.

Parlamendi ees korraldatud protestiüritusest võttis korraldajate ning Vene- ja Serbia-meelsete opositsiooniparteide esindajate hinnangul osa  2000-5000 inimest.

2. detsembril esitas NATO Montenegrole kutse saada alliansi 29. liikmeks, eirates Venemaa vastuseisu.

Montenegro kauaaegne peaminister Milo Đukanović on tõrjunud kindlalt kõik üleskutsed korraldada NATO-ga liitumise küsimuses rahvahääletus.

«Nad kutsusid meid ainult selleks, et neil oleks natuke rohkem sõdureid Venemaa vastu. Me (Montenegro) ei peaks ja ei tohi osaleda selles mängus,» ütles Montenegro endine president ja Serbia endise liidri Slobodan Milosevici lähedane liitlane Momir Bulatovic rahvahulgale, kes lehvitas Venemaa ja Serbia lippe ning skandeeris «Putin on serblane!» ja «Ema Venemaa!».

Pärast endise Jugoslaavia kokkuvarisemist 1990. aastate alguses jätkasid Serbia ja Montenegro liitriigina ning Podgorica oli Belgradi liitlane 1999. aastal 11 nädalat väldanud NATO õhurünnakute kampaanias Kosovos.

«Nad on pommitanud meid rohkem kui 70 päeva, kuidas me saame neile andeks anda ohvrid ja purustused? Me ei saa seda unustada,» ütles üks meeleavaldaja.

630 000 elanikuga Montenegro kuulutas 2006. aastal välja iseseisvuse ning alustas integreerumisprotsessi NATO ja Euroopa Liiduga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles