Valgesse Majja pürgiva Ameerika Ühendriikide Vabariikliku partei teisipäevase väitluse keskmes olid julgeolekuteemad, populaarsusedetabeleid juhtiv miljardär Donald Trump kaitses taas oma provokatiivset üleskutset keelata kõigile moslemitele pääs riiki.
Senises kampaanias kesiselt esinenud endine Florida kuberner Jeb Bush üritas kahtluse alla seada Trumpi pädevust võimaliku riigipeana, öeldes, et too püüab rajada endale teed presidenditoolile solvangute abil.
Teisipäevane debatt Las Vegases oli vabariiklastel esimene pärast veriseid rünnakuid Pariisis ja San Bernardinos, mis on USA-s kasvatanud hirmu terrorismi ees. Tapatalgud on käivitanud poliitilise sõnasõja seoses president Barack Obama kampaaniaga terrorirühmituse Islamiriik (ISIS) purustamiseks Lähis-Idas ja riigi julgeolekumeetmete osas rünnakute ennetamiseks Ühendriikides.
Viimasel ajal on hoogu sisse saamas Texasest valitud senaatori Ted Cruzi kampaania, kes ohustab Trumpi mitu kuud kestnud kindlat liidripositsiooni Iowa osariigis, kus 1. veebruaril leiavad aset vabariiklaste esimesed eelvalimised.
Cruz püüab end esitleda vastuvõetavama alternatiivina Trumpile, kuid osa vabariiklaste liidreid on seisukohal, et tema ultrakonservatiivsed vaated ja tõre käitumisviis võivad maksta kätte üleriigilistel valimistel demokraatide soosiku Hillary Clintoni vastu.
Reitingutes rühib ülespoole ka Florida senaator Marco Rubio, kes püüab olla sillaks partei eliidi ja selle konservatiivsema tiiva vahel.
Rivaalide üksmeelse kriitika esile kutsunud Trumpi üleskutse domineeris suurt osa diskussioonist. Trump väitis, et ei taotle moslemite diskrimineerimist.
«Me ei räägi isolatsioonist, vaid julgeolekust,» lausus ta. «Me ei räägi religioonist, me räägime julgeolekust.»
Bushi sõnul ei ole Trumpi ettepanek tõsiseltvõetav. «Donald on suur loosungimeister, kuid ta on kaosekandidaat ja ta oleks kaosepresident.»
Trump märkis vabariiklaste liidrite muret leevendades, et sõltumatu kandidaadina ta end üles seada ei kavatse. Kardetakse, et tema seesugune samm nominatsioonist ilmajäämise korral võiks takistada vabariiklaste kandidaadil demokraatide kandidaadist jagu saada.
Cruz ja Rubio hoidusid Trumpi teravalt kritiseerimast, öeldes end mõistvat, miks ta moslemite riikipääsu idee välja käis.
Selle asemel vaidlesid kaks 40. eluaastates Kuuba päritolu senaatorit pikalt riigi julgeoleku ja immigratsiooni üle, mis on vabariiklaste eelvalimiste üks kuumemaid teemasid.
Nende vastasseis võib eelvalimiste lähenedes tõusta vabariiklaste mõõduvõtmise keskmesse.
Rubio kaitses oma toetust ideele pakkuda teed kodakondsuseni osale USA-s ebaseaduslikult elavatest inimestest, kuigi see mõte on vabariiklaste seas ebapopulaarne.
Samas rõhutab ta, et riik peab lahendama immigratsiooniküsimuse järk-järgult ning USA-s ebaseaduslikult elavate isikute riigisviibimise legaliseerimine on võimalik alles siis, kui Ühendriikide ja Mehhiko piiril on tagatud julgeolek.
Cruz ütles end Rubiole vastandades, et on kategooriliselt vastu USA-s ebaseaduslikult elavate isikute sealviibimise legaliseerimisele. «Ma pole kunagi toetanud legaliseerimist ja ei kavatse seda teha ka tulevikus.»
Rubio liigitas end debatil julgeoleku vallas käremeelsete leeri, kaitstes Ameerika püüdlusi kukutada maailmas diktaatoreid nagu Süüria president Bashar al-Assad. Lisaks sarjas ta Cruzi, kes tema hinnangul õõnestas valitsuse võimekust terroriste silmas pidada, kui hääletas poolt seadusmuudatusele, millega tühistati riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) õigus jälgida suures mahus telefonikõnesid ja asendati see piiravama süsteemiga, kus andmed püsivad telekommunikatsioonifirmade kätes.
Cruzi hinnangul aitas tema toetus «reformida viisi, kuidas me kurikaelu sihikule võtame», lubades valitsusel uurida terroristide leidmiseks rohkem telefoninumbreid.
Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid New Yorgis kogus NSA salaja enamike ameeriklaste telefonikõnede andmeid, kuid mitte toimunud vestluste sisu. Nende seas oli ka isikuid, keda ei kahtlustatud üheski kuriteos. Uues seaduses, mis sai heakskiidu juunis, anti NSA-le korraldus lõpetada kõneandmete ulatuslik kogumine. Möödunud nädalal aegus kuus kuud kestnud üleminekuperiood.
Lisaks tõid senaatorid esile ka oma erinevad strateegiad võitluses Islamiriigi vastu. Äärmusrühmitus võttis vastutuse Pariisis 13. novembril toimunud rünnakute ees ning üks 3. detsembril Californias 14 inimelu nõudnud veresauna toimepanijaist oli pisut enne rünnakut vandunud rühmitusele truudust.
Cruz ärgitas kasutama ISISe hävitamiseks «ülekaalukat õhujõudu». Rubio hinnangul tuleks õhulööke toetada ka maavägedega, sealhulgas USA eriüksustega. President Obama ISISe vastane strateegia põhineb peamiselt Iraagis ja Süürias sooritatavatele õhulöökidele. Samas läkitas ta Iraaki sõdureid andma väljaõpet sealsetele võitlejatele ning andis hiljuti heakskiidu eriväelaste saatmiseks Süüriasse.
Riigi julgeoleku osas soovis end kindlustada ka New Jersey kuberner Chris Christie, kelle reitingud pöördusid tõusule eelvalimiste ajal ühena esimestest hääletavas New Hampshire'i osariigis. Ta kutsus üles kehtestama Süüria kohal lennukeelutsooni ning lubas anda loa seda tsooni rikkuvate Vene lennukite allatulistamiseks.
«Tulistaksime alla Vene pilootide lennukid, kui nad on piisavalt rumalad arvamaks, et see president (Christie) on sama saamatu nõrguke, kes meil praegu Ovaalkabinetis istub,» lausus Christie.
Debatt keskendus riikliku julgeoleku küsimustele ning see ei tulnud kasuks endisele neurokirurgile Ben Carsonile, kelle jaoks on keerulised rahvusvahelised küsimused kõvaks pähkliks.
Debatil osalesid eelmainitutele lisaks veel endine ettevõtja Carly Fiorina, Ohio kuberner John Kasich ja Kentucky senaator Rand Paul.