Hispaanias peetakse täna parlamendivalimised, mis tõotavad tulla viimaste aastate pinevaimad ning lüüa segi poliitikamaastiku, mis on seni olnud kahe suure erakonna päralt.
Analüütikud: Hispaania valimised löövad poliitikamaastiku segi
20. detsember 2015, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konservatiivist peaminister Mariano Rajoy loodab kahenädalase kampaania järel, et tema Rahvapartei (PP) jääb võimule hoolimata teravast konkurentsist, mida talle pakuvad traditsiooniliste vastaste sotsialistide (PSOE) kõrval ka kaks uustulnukat – tsentristlik Ciudadanos (Kodanikud) ja kasinusvastane Podemos (Me suudame).
Küsitluste põhjal ei võida pühapäeval enamust mitte ükski erakond. Rahvapartei saab 350-kohalises parlamendis tõenäoliselt kõige rohkem mandaate, kuid mitte piisavalt, et üksi valitsus moodustada.
«Need on kõige huvitavamad valimised, mida mina olen viimasel kümnendil läänemaailmas näinud,» ütles 29-aastane vaimustunud Ciudadanose toetaja Francisco Oliva-Velez Madridis erakonna noore esimehe Albert Rivera kõnet kuulates. «Valimised on löönud täiesti uppi kaheparteimudeli, millega me kõik harjunud olime.»
Vaatlejate hinnangul kujunevad algavad valimised Hispaania viimaste kümnendite tasavägisemateks, kuna pikk majanduskriis ja pahameel korruptsiooniskandaalide pärast on andnud tõuke poliitiliste uustulnukate tekkele.
Küsitlustulemuste põhjal saaks Rahvapartei 350-kohalises parlamendis 105-128 kohta, kaotaks enamuse ja oleks sunnitud valitsemiseks koalitsiooni moodustama. Praeguses parlamendis on Rahvaparteil 186 mandaati.
Keegi ei oska aga ennustada, mis erakond tuleb teiseks. Küsitluste põhjal ei ole sotsialistide seis Ciudadanosest ja Podemosest kuigi palju parem, mis tõotab uustulnukatele poliitikamaastikul enneolematut mõjuvõimu.
«Asjaolu, et Hispaania poliitilises süsteemis on oodata tektoonilist nihet, tõestab juba see, et ennustatakse 80-protsendist osalust, kui 2011. aastal oli see 69 protsenti,» väidavad UniCrediti analüütikud, nimetades valimisi ajaloolisteks.
Konsultatsioonifirma Red Lines uurimis- ja strateegiaosakonna juhataja Ana Salazar ütleb, et muudatused poliitikamaastikul algasid 2014. aastal, kui kasinusmeetmetest tuleneva ebavõrdsuse ja korruptsiooni vastu mässanud liikumisest «Indignados» kasvas välja erakond Podemos.
Ciudadanos moodustati juba 2006. aastal Kataloonias, kuid üleriigiliseks jõuks tõusis ta alles sel aastal. «Nüüd on meil vastamisi vanad ja uued,» ütles Salazar.
Küsitlustulemuste järgi ei ole neljandik valijaist veel otsustanud, kelle poolt hääletada, nii et tulemust on väga raske ennustada.
Hispaania üldvalimistel võib oma hääle anda umbes 36,5 miljonit inimest.