Indias ja kogu maailmas suurt meelepaha tekitanud 23-aastase tudengineiu surmaga lõppenud grupivägistamises süüdi mõistetud noormehe vabanemine pälvis ohvri isalt kriitikat.
Grupivägistamises surnud tudengineiu isa: kohus reetis meid
21. detsember 2015, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
India ülemkohus otsustas täna tagasi lükata apellatsiooni, millega sooviti grupivägistamises osalenu kohtuotsuse paikajätmist. Grupivägistamise noorima toimepanija, kes kuriteo toimepanemise ajal 2012. aasta detsembris oli alaealine, mõistis kohus kolmeks aastaks noortekolooniasse. Tegemist oli India seaduste järgi karmima võimaliku karistusega.
Aktivistide arvates ei tohtinuks noormees aga mitte vabaneda. Ülemkohus aga leidis, et juriidiliselt pole taoline nõudmine õigustatud. 20-aastane noormees vabanes eile noortevanglast ning kõndis sealt minema vaba mehena. Politseiallikate teatel anti talle ka võimaliku kättemaksu ärahoidmiseks uus nimi ja tema kuritegelik taust kustutati.
«Mis ma võin öelda? Pole sõnu kirjeldamaks meie pettumust,» ütles grupivägistamise tagajärjel surnud Jyoti Singhi isa Badrinath Singh. «Me ei mõista kõiki neid seadusi. Me teame ainult seda, et süsteem on meid alt vedanud.»
Süüdimõistetu vabastamise vastu avaldasid eile New Delhis meelt sajad inimesed. Ka tänaseks on kavandatud proteste.
Tegemist on paljuräägitud vägistamisjuhtumiga 2012. aasta detsembrist, mille tagajärjel suri 23-aastane tudengineiu Jyoti Singhi grupivägistamise tagajärjel. Meditsiinitudengit rünnati tema meeskaaslase silme all bussis. Naine suri saadud vigastustesse hiljem haiglas.
Kokku mõisteti süüdi kuus ründajat, kellest üks tegi vanglas enesetapu. Ülejäänud nelja süüdimõistetu apellatsioonikaebuse üle otsustab India ülemkohtus sel nädalal. Kohtuotsuse järgi ootaks neid ees surmanuhtlus.
Juhtunu kutsus niigi naistevastase vägivallaga silma torkavas Indias esile ulatuslikud protestid ning selle kõige ajel karmistati ka vägistamise eest ette nähtud karistusi.