200 000 Saksa tegevteenistuses ja erus kaitseväelast ning nende perekondi esindava Relvajõudude Liidu (DBwV) esimehe kolonelleitnant Andre Wüstneri sõnul on kuni 9000 sõdurit pandud tegelema riiki saabunud pagulastega. Tema hinnangul võiks riik tuleva aasta lõpuks sõjaväelaste asemel pagulastega tegelema saada juba teised.
Pagulased kurnavad Saksa kaitseväge
Teatud aja pärast suudavad liidumaad ja omavalitsused iseseisvalt nende väljakutsetega toime tulla, ütles Wüstneri rahvusringhäälingu raadiojaamale Deutschlandfunk.
«Pagulaste eest hoolitsemine pole meie peamine kompetentsivaldkond ega meie põhiülesanne,» meenutas Wüstner, lisades, et Bundeswehrist on järjest enam saamas spetsialistide armee.
Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles aga sel kuul, et pagulaste aitamisest on saanud Bundeswehrile oluline lisaülesanne.
«Pagulaste eest hoolitsemine pole meie peamine kompetentsivaldkond ega meie põhiülesanne,» meenutas Wüstner.
Praegu on 79 Bundeswehri kasarmusse majutatud pea 41 000 pagulast. Lisaks pakuvad sõdurid neile ka transporti, aitavad meditsiini- ja üldkorralduslike asjadega.
Wüstneri sõnul läheks neid tuhandeid sõdureid, kes on pandud pagulasi hooldama, hädasti vaja aga mujale. Mitmed välismissioonid, nende seas Süüria, Afganistan, Iraak ja Mali, on Saksa relvajõud viinud murdumispunktini. Tema sõnul ei suuda nad enam praeguse mehitatuse juures täita kõiki oma ülesandeid.
Saksa parlamendisaadiku Hans-Peter Bartelsi sõnutsi on Bundeswehr aga vabalanguses ja peaks kiiresti värbama juurde vähemalt 7000 inimest.