Ligi tuhandet peamiselt Põhja-Aafrika ja araabia päritolu meest süüdistatakse selles, et nad ahistasid vana-aastaõhtul Lääne-Saksamaa linna Kölni peaväljakul naisi.
Süüdistus: migrandid ahistasid Kölnis pea sadakonda naist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei teatel kujutas rünnakute seeria endast «kuritegevuse täiesti uut mõõdet». Seni on ohvritest naised esitanud ligi 90 kaebust, nende seas üks vägistamisjuhtum. Naisi pilastati nende sõnul linna rongijaama ja katedraali vahele jääval peaväljakul. Võimude sõnul võib ilmselt oodata, et ohvreid lisandub veelgi.
Politseiülema Wolfgang Abersi sõnul koosnes ründajate jõuk umbes tuhandest tugevalt joobnud mehest, kes olevat välimuselt araabia või Lähis-Ida päritolu. Abers ütles, et toimunu kujutab endast linnale talumatut olukorda ning tema jaoskond on juba pannud juhtumiga tegelemiseks kokku erirühma.
Kölni linnapea Henriette Reker, kes langes oktoobris paremäärmuslase noarünnaku ohvriks, kutsus kokku kriisikoosoleku ja nimetas kuritegusid koletislikeks. «Me ei saa lubada sedalaadi seadusetuse arenemist,» rääkis ta kohalikule ajalehele Kölner Stadtt-Anzeiger. Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa siseminister Ralf Jäger lubas väljaandele Express otsustavat tegutsemist. «Me ei aktsepteeri, et Põhja-Aafrikast pärit meeste rühmad kogunevad selge eesmärgiga alandada naisi neid seksuaalselt rünnates,» lausus poliitik.
Liidumaa politseiühenduse juht Arnold Plickert nimetas kuritegusid tohutuks põhiõiguste rikkumiseks ning ütles, et õiglus tuleb jalule seada ka siis, kui tagajärjed on poliitiliselt ebamugavad – hoiatades samas, et rünnakuid ei tohi ära kasutada põgenikevastaste meeleolude õhutamiseks.
«Kõikide põgenikega, kellel on probleeme meie avatud ühiskonda sulandumise ja teiste inimeste õiguste austamisega, tuleb tegeleda seaduse täie rangusega,» ütles Plickert. «Suur osa inimestest, kes on siia tulnud, tegid seda seepärast, et nende elud on kodumaal ohus,» lisas ta siiski.
Saksa netikogukond läks uudise peale kihama. Üks kommenteerija kirjutas Twitteris sarkastiliselt: imeline, et vana-aastaõhtul Kölnis toimunu üldse meediatsensuuri läbis.
Keegi teine kasutaja lisas: «Avalik ringhääling ei kajasta olukorda Kölnis. Kõneleb enda eest – hariduslik missioon ja nii edasi.»
Aastavahetuse Kölnis veetnud Postimehe reporter Meribel Sinikalda ütles, et oli uue aasta saabumisel teisel pool Reini jõge ning kuulis toimunust samuti alles täna meedia vahendusel.
«Väga šokeeriv oli sellest tagantjärele lugeda. Katedraali ja pearaudteejaama piirkond on Kölnis ilmselt üks turvatumaid,» lausus Sinikalda. «Nüüd veebruari alguses leiab Kölnis aset ka sakslaste jaoks oluline mitu päeva kestev karneval, kuhu tulevad inimesed kokku üle Saksamaa, loodetavasti suudetakse siis taolisi sündmusi ennetada,» kommenteeris Sinikalda.
Väljaanne Spiegel kirjutab täna avaldatud kommentaaris, et Kölni uusaastajuhtumi puhul tuleb vaadata faktidele otsa: naisi ahistati linna pearaudteejaama juures ja ühe ohvri väitel ta vägistati. Eilseks oli politseile esitatud 60 kaebust, neljandik neist seksuaalrünnakute tõttu.
«Lihtsa arvutuse tulemusi võib näha, kui vaadata, kuidas sotsiaalvõrgustikes, Facebookis ja Twitteris teemast räägitakse: moslemitest põgenikud on seksuaalkurjategijad, keda poleks kunagi pidanud riiki sisse lubama – ja nüüd peaks nad kõik välja saatma,» kirjutab Spiegel.
«Selline lihtne järeldus on vale, kuna lihtsat pole siin midagi, kui üritada selgitada, mis juhtus uusaastaööl Kölnis. Ainult üht võib täie kindlusega öelda: need rünnakud olid hirmutavad, neid ei tohi aktsepteerida, need ei tohi korduda. Kurjategijad tuled üles leida ja neid karistada.»
Spiegel möönab, et tegemist on raske ülesandega. Kölni toomkiriku väljakul oli tol hetkel ligi tuhat inimest, enamik neist noored mehed. Kui paljud neist ja kes täpselt kuritöösid sooritasid, on väga raske kindlaks teha. «Niipalju on aga kindel: naisi ahistasid vaid väike osa kohalviibinutest.» Nimelt oli Saksa meedias ilmunud teadete kohaselt ründajaid mitte tuhat, vaid 40-50-liikmeline rühm.
Üks ohvritest, Katja L-i nime kandev naine, kirjeldas kogemust Kölner Expressile. «Kui me tulime rongijaamast välja, üllatas meid ainult välismaalastest meestest koosnev grupp. Jalutasime nende seast läbi, nende vahel oli tunnel... Mind käperdati igalt poolt. See oli õudusunenägu.» Kuigi naine karjus ahistajate peale ja lõi neid, siis mehed ei lõpetanud. Katja arvab, et 200-meetrise vahemaa peale puudutati teda vähemalt sada korda.
Liidukantsler Angela Merkel ja tema poliitika sattusid sotsiaalmeedias kriitikatule alla. «Ma võiksin seda lugedes oksendada, ja endiselt on nii palju meeltesegaduses idioote, kes ütlevad: tere tulemast pagulastele!» kirjutas Facebookis Angelina-nimeline naine. «Pange piirid praegu kinni. Jumala pärast, Merkeli koht on tapalaval.»