Aastavahetuse ajal Saksamaal Kölnis naisi ahistanud meeste süüd on väga keeruline tõestada ning nende süüdimõistmine seetõttu vähe tõenäoline, arvab Kölni ülikooli kriminaaladvokaadist teadur Nikolaos Gazeas.
Advokaat peab Kölnis naisi ahistanute süüdimõistmist ebatõenäoliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Isegi ühe kurjategija süüdimõistmiseks on võimalused väga väikesed,» ütles Gazeas intervjuus Deutche Wellele, viidates asjaolule, et naisi ahistanud ja röövinud isikute kindlakstegemine on keeruline.
Politsei on tänaseks teatanud viiest kahtlusalusest, kelle andmeid pole avalikustatud. Kaebusi Kölnis toimunu kohta on politsei saanud aga üle saja ning valdav osa neist puudutab seksuaalrünnakuid.
Gazease sõnul on süüdistuse esitamine lihtne, sest piisab vaid tõenditest, et kahtlusalune viibis sündmuspaigal, hoopis keerulisem on aga kedagi kohtus süüdi mõista. «Peab tõestama kurjategija isiklikku süüd. See on keeruline kuriteojuhtumite puhul, mille panid toime grupid ning eriti keeruline aastavahetuse juhtumi puhul, sest Kölni pearaudteejaamas oli kõik nii kaootiline,» selgitas Gazeas.
Advokaat lisas, et kui on väiksemgi kahtlus, kas kuriteo pani toime just konkreetne süüdistatav, ei saa kohtunik teda süüdi mõista. Sarnasest õigusriigi karistusõiguse põhimõttest - in dubio pro reo ehk kahtluse korral süüdistatava kasuks – lähtutakse ka Eestis.
Gazeas märkis, et ründajate võimalik pagulasstaatus ei mängi õiguslikult otsest rolli. «Kõik on seaduse ees võrdsed ning neid koheldakse samamoodi,» ütles advokaat, kelle sõnul muutuks see aga oluliseks pärast süüdimõistmist, sest raskete kuritegude rikkujaid võib immigratsiooniseaduste järgi maalt välja saata.
Gazeas märkis, et kuigi pagulaste võimalik osalus kuriteos pole tõestamist leidnud, ei saaks Saksamaa pagulasstaatuses põgenikke ka süüdimõistmise korral lihtsalt maalt välja saata, sest neid võib oma kodumaal oodata ees ebainimlik kohtlemine ja võimalik tagakiusamine. «See läheks vastuollu meie põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega,» ütles Gazeas.
Advokaat lisas, et ta ei näe põhjust Saksa seadusi Kölni juhtumi valguses muuta. «Kui nad tabatakse ja nende tegude kohta on piisavalt tõendeid, seisavad kurjategijad silmitsi tõsise karistusega. Kahjuks on võimalused selleks siiski väikesed. Seetõttu ja selleks, et mitte pettuda, ei tohiks selle juhtumi puhul kohtult liiga palju oodata.»