Lääneriigid on üksmeelsel arvamusel, et äärmusrühmituse Islamiriik (IS) üha kasvava ohu vastu Liibüas tuleb varsti sõjalised meetmed kasutusele võtta, kuid analüütikute hinnangul ei ole konfliktile lihtsaid lahendusi.
Analüütikud: ISISe Liibüast tõrjumiseks puuduvad lihtsad lahendused
7. jaanuar 2016, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise koalitsiooni õhurünnakud aitasid 2011. aastal ülestõusnutel diktaator Muammar Gaddafi kukutada, aga ISISe käes on endiselt suured alad Iraagis ja Süürias ja rühmitus üritab kanda kinnitada ka Liibüas ja Afganistanis.
Kas mõni NATO riik oleks valmis saatma väed suurde kõrberiiki Liibüasse?
«IS on Liibüas selgelt kanda kinnitanud ning see teeb üha suuremat muret Ühendkuningriigile ja teistele NATO riikidele, nii et (sõjaline sekkumine) on kindlasti võimalik,» ütles Londonis asuva mõttekoja Royal United Services Institute (RUSI) analüütik Malcolm Chalmers.
«Küsimus on selles, missugune oleks selle sekkumise iseloom ja ulatus, aga see sõltub suuresti sellest, kuidas oht järgmistel kuudel areneb.»
Prantsuse diplomaatiliste allikate andmetel on ISISel Liibüas umbes 3000 võitlejat. Viimastel päevadel on käinud ISISe ja Liibüa valitsusvägede lahingud riigi põhjaosas naftarajatiste juures, mida džihadistid esmaspäeval ründasid.
Lääs kardab, et ISIS saab riigi naftatootmise oma kontrolli alla nagu suures osas Iraagist ja Süüriast.
Muret teeb ka võimalus, et Liibüast saab džihadistide otsetee Euroopasse. ISISe võitlejad võivad peita end Liibüa rannikult üle Vahemere Euroopasse suunduvate põgenike hulka.
Pühasõdalased on kasutanud Liibüat ka rünnakuteks Tuneesias. Möödunud aastal korraldati rünnak Bardo muuseumile ja rannakuurordile ning tapeti kokku 60 inimest, kellest peaaegu kõik olid välisturistid.
Liibüas töötanud endine Prantsuse diplomaat Patrick Hamzaideh ütles, et Lääne sekkumine võtab arvatavasti tähendada vaid õhust pommitamist. Maavägede sisseviimist ei pea ta kuigi tõenäoliseks.
«Aga mõlemad variandid on halvad. Need ei ole sõjaliselt otsustavad,» sõnas ta.
Hamzaideh on seisukohal, et enne sõjaliste sammude astumist tuleb leida Liibüas poliitiline lahendus, mis ühendaks võistlevad rühmitused.
«Ilma selleta määraks järjekordne Lääne sõjaline sekkumine riigi vähemalt aastakümneks ebastabiilsusse, valitsusega, mis paistaks Lääne marionetina.»
Analüütikute sõnul on võtmeküsimus, kuidas Liibüa arvukad relvarühmitused Lääne sõjalisele sekkumisele reageeriksid.
Viie aasta eest tervitasid liibüalased Gaddafi neljakümneaastasele võimule lõpu teinud revolutsiooni eufoorias Lääne õhurünnakuid soojalt.
2016. aastal on pilt hoopis teistsugune. Islami mõju ja relvarühmituste natsionalistlik meelsus on kasvanud.
Itaalia, kel endise koloniaalvõimuna on Liibüas tänini arvestatavad majandushuvid, ütles detsembris, et on valmis juhtima riiki saadetavaid rahvusvahelisi vägesid, kui loodav ühtsusvalitsus seda palub.
Relvastatud sekkumine sõjapidamiseks on aga kindlalt välistatud, ütles senati kaitsekomisjoni esimees Nicola Latorre.
«Oleks fataalne viga anda Daeshile (ISISe araabiakeelne lühend) võimalus öelda, et Lääs on Liibüasse tunginud,» ütles ta ja lisas, et lääneriigid saavad üksnes uue valitsuse julgeolekut tagada ja sõjaväelasi koolitada.