Kolmapäeval katsetati Põhja-Koreas väidetavalt vesinikpommi. Plahvatusest tekkinud seismilisi laineid registreerisid ka Eesti seismojaamad.
Põhja-Korea pommikatsetuse seismilised lained jõudsid ka Eestisse
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
7. jaanuar 2016, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Geoloogiakeskuse juhtiva seismoloogi Heidi Soosalu sõnul jõudsid Põhja-Korea pommikatsetusest tekkinud seismilised lained Eesti seismojaamadesse ligikaudu kümne minutiga. «Seismoloogid suudavad seismograafide info alusel eristada inimtekkelise plahvatuse ja maavärina ning märgid viitavad sellele, et kõnealune sündmus oli inimtekkelist päritolu,» ütles Soosalu.
Soosalu sõnul on sarnaseid sündmusi registreeritud varemgi. «Nii see kui ka varasemad plahvatused toimusid paigas, kus looduslikke maavärinaid tavaliselt ei esine, lisaks asub seal ka Põhja-Korea sõjaline objekt.»
Tuumapommi katsetusi saab teha nii atmosfääris, vee all, kui ka maa sees. «Maapõues katsetuste tegemise eelis on see, et õhku satub vähem radioaktiivset saastet. Samas annab see hea võimaluse nende plahvatuste tuvastamiseks seismojaamade abil. Tavaliselt tehakse selliseid katsetusi näiteks vanades kaevanduskäikudes ja mõnesaja meetri sügavusel,» ütles Soosalu.
Kuna seismojaamad on registreerinud ka varasemad Põhja-Koreas toimunud plahvatused, siis on selle info põhjal püütud hinnata, kui võimsate pommidega tegu võis olla. «Kui neid seismogramme võrrelda, siis näeme, et kolmapäeval toimunud plahvatus oli peaaegu sama tugev, kui varasem, 2013. aasta veebruaris toimunud plahvatus. Ka selle plahvatuse tuvastasid Eestis asuvad seismojaamad.»
Detsembri alguses kuulutas Põhja-Korea liider Kim Jong-un, et riik arendab vesinikpommi. Muu maailm suhtus uudisesse teatava skepsisega ning see skepsis on alles ka pärast väidetava vesinikupommi katsetust. Mitmed eksperdid on väitnud, et plahvatuse tugevus oli vesinikpommi jaoks liiga nõrk. Teine variant on see, et vesinikpommi katsetus lihtsalt nurjus.
Alates tuumapommi leiutamisest on läbi viidud ligikaudu 2000 katsetust. Viimastel aastatel pole aga mitte keegi peale Põhja-Korea ühtegi säärast plahvatust korraldanud. «Tuumarelvade katsetamise keelustamiseks on tehtud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, kuid on riike, mis pole nendega liitunud. Nagu uudistest näha, on Põhja-Koread selle plahvatuse korraldamise pärast ka tugevasti kritiseeritud. Ja tegelikult on ju absurdne, et riigis, kus rahvas nälgib, kulutatakse raha sellistele asjadele.»