Vene politoloog: Putin on Ukrainas kaotanud

Georgi Beltadze
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene president Vladimir Putin
Vene president Vladimir Putin Foto: SCANPIX

Kuna Venemaa president Vladimir Putin on silmnähtavalt kaotanud sõja Ukrainas ja kavatseb seetõttu sellest teemast kaugeneda, liigub olukord Donbassis tõenäoliselt külmutatud konflikti suunas, pakub Vene politoloog Dmitri Oreškin.

Oreškini hinnangul oli juba eelmisel aastal aru saada, et sõda Ida-Ukrainas jääb tasapisi soiku. «Asi on lihtne – Putin on kaotanud Ukrainas! Sest kolm aastat tagasi räägiti avalikult kirgliku vaimustusega sellest, et Ukraina liitub Euraasia Tolliliiduga ja naaseb Kremli mõju alla. Täna on tulemus absoluutselt vastupidine. Ukraina ei ole kunagi olnud nii kaugel Vene Föderatsioonist – ta on võtnud suuna lääne ja NATO suunas. Isegi Putini geopoliitilisest mõtlemisest lähtudes on see suur tagasilöök,» kirjutab ta Ukraina väljaandes Apostroof avaldatud arvamusloos.

Politoloogi hinnangul radikaalseid muutusi Venemaa ja Ukraina vahelistes suhetes ei tule, ent ei tasu välistada, et Moskva võib Kiievile teatud küsimustes vastu tulla. Põhjuseks toob Oreškin Ukraina vajalikkust Vene gaasi transiidiks Euroopasse. «Pumbata Nord Streami [gaasijuhtme] kaudu vajalikus hulgas gaasi on võimatu. South Stream on blokeeritud. Gaasitoru Türgiga samuti. Sellises olukorras jääb üle ainult Ukraina. Tähendab, tuleb läbi rääkida: ilma igasuguse armastuseta, aga külm rahu Moskva ja Kiievi vahel tuleb.»

Kaks riiki võivad küll näiliselt ära leppida, ent Oreškini arvates ei pruugi see tuua Ida-Ukrainas täielikku rahu. «Piirkondade olukord saab olema hirmuäratav. Inimesed hakkavad elama poolnäljas: tööd ei ole, raha ei ole. Jätkuvad provokatiivsed avaldused mõlemalt poolelt, samuti tulevahetused eraldusjoonel. Sellepärast, et kohalikel «ülemustel» (separatistide juhtidel – toim) on vaja Moskva juhtkonnale kuidagi meelde tuletada, et neid on vaja toita. Iseenesest on eraldusjoone ümbrus täis ehitatud kaitserajatistega ja muutunud tegelikult piiriks. Mitte riigi-, küll aga maapiiriks.»

Oreškin kirjutab, et ei Ukraina ega separatistide sõjavägi hakka jõuga ületama kahte vaenupoolt eraldavat piiri. «Massirünnakut ei tule, sest kindlustatud piiri läbimurdmiseks on vaja mastaapset sõjaväeoperatsiooni. Peale inimkaotuste toob selline rünnak endaga kaasa maine- ja majanduskaotuse ükskõik kellele, kes alustab rünnakut. Seepärast lõpeb Minsk-2 mitte millegagi.»

Isegi, kui separatistid peaksid Minskis kokkulepitud rahutingimuste järgi oma kontrolli all olevatel aladel valimised läbi viima ja lasevad keskvalitsusel taastada täielikult kontrolli riigipiiri üle, jääb Oreškini sõnul siiski õhku küsimus «Kas Ukraina soovib alla neelata seda mürgitatud puuvilja?».  

Vene politoloogi arvates on kõige tõenäolisem, et olukord Ida-Ukrainas «armistub» ja jääb selliseks, nagu see on praegu. «Putin hakkab edaspidi kaugenema Donbassi teemast, sest mida rohkem ta sellest hakkab rääkima, seda selgemaks saab, et ta on kaotanud,» märgib ta ja lisab, et see teema kaob järk-järgult tähelepanu keskpunktist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles