Kiiev peab leidma uued käigud Donbassi-poliitikas ja annekteeritud Krimmi «tagasitoomises», leiab Ukraina esimene president Leonid Kravtšuk.
Kravtšuk: Kiiev pakkugu Krimmile riiklikku autonoomiat
11. jaanuar 2016, 20:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame pakkuma välja uued lähenemised Donbassi-poliitikas ja uue, täiesti teistsuguse poliitika Krimmi tagasitoomiseks, kui tõepoolest tahame, et Krimm oleks Ukrainaga. Ma ei taha öelda, et see naaseks Ukraina alla ja oleks samasugune nagu varem – see on võimatu ülesanne – kuid poliitika peab saama uue alguse,» ütles Kravtšuk reedeõhtuses teleusutluses.
Aastatel 1991-1994 Ukraina presidendina tegutsenud Kravtšuk leiab, et Ukraina peab pakkuma Krimmile välja laialdase autonoomia«Selle raames oleks Krimmi alal suur riiklik autonoomia, kuid see kuuluks Ukraina koosseisu,» ütles Kravtšuk. Ta selgitas, et Krimmi autonoomsel vabariigil ei olnud enne annekteerimist riiklikku autonoomiat.
«Peab olema tark ja pakkuma asju, mida maailma ajalugu tunneb. Tahan teha ettepaneku, et Venemaa poole pöördutaks just nimelt sellise ettepanekuga, võib-olla praegu, võib-olla mõne aja pärast, kui olukord on muutunud,» märkis eksriigipea.
Kui nafta hind langeb 20 dollarini barreli kohta, on Venemaaga tema sõnul kõige lihtsam läbi rääkida. «Ja Venemaa mõistab mitte sellepärast, et ta tahaks Krimmi ära anda või anda Krimmile teistsuguse staatuse, vaid sellepärast, et ta mõistab – Krimm ei saa ilma Ukrainata täisvereliselt, täisväärtuslikult elada,» rõhutas poliitik.
Kravtšuki veendumuse kohaselt ei maksa luua kujutelmi, et elujärje tõus mandri-Ukrainas aitab Krimmi tagasi saada.
«Mingid sotsiaalküsimused Krimmi olukorda ei lahenda, Krimmi küsimus on poliitiline – mitte ainult Ukraina jaoks, vaid Ukraina ja Venemaa jaoks, Ukraina ja maailma jaoks,» ütles endine president.
Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare 2014. aasta märtsis. Sellele eelnes sõjaline operatsioon poolsaare okupeerimiseks.