Šveitsi võimude teatel on nad juba aastaid võõrandanud varjupaigataotlejate majutuskulude katteks nende sularaha.
Šveits: oleme võõrandanud asüülitaotlejate sularaha juba aastaid
15. jaanuar 2016, 18:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi rahvusvahelise kaitse andmise seadus on juba 1990. aastast asetanud migrantidele kohustuse tasuda osa oma majutusest.
Riigil on õigus võõrandada asüülitaotlejatelt raha majutuskulude katteks juhul, kui neil on kaasas üle 1000 Šveitsi frangi (913 euro) sularaha, ütles Šveitsi migratsiooniameti esindaja Celine Kohlprath täna.
«See praktika põhineb asjaolul, et Šveits soovib riiki saabunud inimestelt võimalikult ulatuslikku panust varjupaigamenetluse kulude ja osutatud sotsiaalteenuste katmisesse,» lausus Kohlprath.
Avaldus kinnitab eile telekanalil SRF toimunud debati käigus tehtud samasisulist avaldust.
Saates näidati varjupaigataotlejatele saabumisel esitatavat infolehte. «Kui teil on ... vastuvõtukeskusesse saabumisel rohkem kui 1000 Šveitsi franki, siis peate selle üle andma kviitungi vastu,» kirjutati dokumendis.
«Praktikas peab isikul olema taskus vähemalt 1500 Šveitsi franki,» enne kui mingit sularaha konfiskeeritakse, rõhutas Kohlprath.
Debatt kerkis esile seoses Taani parlamendis arutlusel oleva kavaga, mille kaudu tahetakse migrantide riigisviibimise kulutuste katteks hakata võõrandama likviidset ja mittelikviidset vara.
Eelnõu rakendumisel saaksid Taani võimud võõrandada varjupaigataotleja sularaha, kui tal on seda üle 10 000 Taani krooni (1340 euro), ning üksikuid esemeid, mille väärtus ületab 10 000 Taani krooni.
Erinevalt Taani kavast ei saa Šveitsis võõrandada asüülitaotleja mittelikviidset vara, ütles Kohlprath.
Tema kolleeg Lea Wertheimer ütles telesaates, et kui isik lahkub riigist seitsme kuu jooksul omal algatusel, siis saavad nad oma raha tagasi ja võivad selle endaga kaasa võtta.
Šveitsi seaduste alusel peavad riigis elavad pagulased andma 10-aastasel perioodil riigile rohkem kui 10 protsenti oma palgast, kokku kuni 15 000 Šveitsi frangi (13 700 eurot) ulatuses, et tasuda nende asüüliprotsessi jooksul aset leidnud kulutuste eest.
ÜRO põgenikeagentuur mõistis hukka Taanis arutlusel oleva eelnõu ning hoiatas, et see võib õhutada võõraviha. Šveitsi seaduste asjus on Genfilt varem aru päritud, teatas agentuur.