Separatistid: Lääs peab Kiievit survestama meetmete vastuvõtmisel

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donetski separatist
Donetski separatist Foto: SCANPIX

USA abivälisministri Victoria Nulandi kõnelused Vene presidendi abi Vladislav Surkoviga mõjutavad suuresti Ukraina kolmepoolse kontaktgrupi poliitikaküsimuste alarühma kõnelusi Minskis, sõnas Donetski Rahvavabariigi läbirääkijate juht Deniss Pušilin pühapäeval.

«Poliitikaküsimuste alarühm peab kahepäevaseid sessioone juba pikemat aega. Sel korral alustavad nad oma kohtumist päev varem kui kontaktgrupp - 19. jaanuaril - ja kohtuvad kahel päeval järjest,» sõnas Pušilin ajakirjandusele pühapäeval.

Nulandi ja Surkovi vaheline kohtumine 15. jaanuaril mõjutab suure tõenäosusega ka alarühma kõnelusi, lisas ta.

«Vaadates viimaseid sündmusi on Euroopal piisavalt jõudu, et mõjutada (Ukraina presidenti Petro) Porošenkot selle viimaste avalduste valguses. Senini pole sellest mõjust piisanud, et panna teda astuma teatavaid samme. Me oleme väga pikka aega pidanud kuulama, kuidas ta on pühendunud Minski lepete jõustamisele, kuid nendele avaldustele pole tegusid järgnenud,» lausus Donetski separatistide esindaja.

Ta avaldas lootust, et Surkovi-Nulandi kohtumise järel astutakse konkreetseid samme, mis aitavad kaasa ka Minski lepete meetmetepaketi jõustamisele.

«See pole meie süü, et Minski leppeid pole jõustatud,» lisas ta. «Pigem on see Ukraina süü. Selles küsimuses tuleb vaadata lähemalt, kas Kiiev suudab kuulata oma USA sponsoreid. See sõltub Kiievist, kas neid küsimusi arutatakse või mitte,» ütles Pušilin.

Vene presidendi abi Vladislav Surkov nimetas reedeseid kõnelusi USA abivälisministri Victoria Nulandiga Kaliningradi oblastis konstruktiivseks, lisades, et need keskendusid kompromisside otsimisele Minski lepete rakendamisel.

Nuland on Ühendriikide abivälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes.

Prantsuse, Saksa, Ukraina ja Vene liidrid jõudsid Minski lepete nime kandvas meetmetepaketis kokkuleppele 2015. aasta veebruaris Minskis. Lepete eesmärk on teha lõpp 2014. aasta aprillis puhkenud konfliktile Ukraina Donetski ja Luganski oblastites.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles