Pettumus töövõimalustes, karm kohtlemine immigratsiooniametites, maitsetu toit ning sakslaste seksuaalne vabameelsus, loetleb Ühendriikide väljaanne Wall Street Journal põhjusi, miks osa Saksamaale jõudnud migrante soovib naasta omal käel kodumaale.
Osa Saksamaale jõudnud migrante tahab tagasi koju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ootused ei vastanud reaalsusele
Väljaanne kirjeldab oktoobris kogu oma vara kodumaal Süürias maha müünud ning koos perega Saksamaale turvalisemat elu otsima läinud Ameri saatust. Neli kuud pärast kodumaalt põgenemist soovib mees naasta kodumaale, kus sõda endiselt jätkub.
See, mida suurte ootustega Saksamaale läinud Amer seal avastas, tuli talle ootamatult. Loodetud väikese maja ja oma äri avamiseks vajaliku raha asemel sai Amer toa ajutiselt peavarjuks ümber ehitatud administratiivhoones. Nüüd pakib ta taas oma asju, et naasta kodumaale.
«Ma tulin Saksamaale, sest kõik rääkisid, et siin on taevalik. Nüüd ma kahetsen seda otsust,» kirjeldas 30-aastane Damaskusest pärit Amer. Wall Street Journali teatel pole Amer sugugi ainus, kelle kõrged ootused Saksamaa suhtes ei langenud kokku reaalsusega.
«Nad on seisnud silmitsi tagasihoidlike toetuste, halbade tööväljavaadetega ning karmi kohtlemisega immigratsiooniametites, hulk muid kaebusi on esitatud alates maitsetu toidu ja lõpetades sakslaste avatud suhtumise pärast seksi,» kirjutas väljaanne.
Kuigi Saksa kantsler Angela Merkel on öelnud, et parim lõimumine toimub läbi töö, siis enamik migrante seisab silmitsi raskustega endale töö leidmisel. Eksperdid on hoiatanud, et paljud Ameri sarnased väheste oskustega migrandid ei leia kunagi tööd ning neist saab maksumaksjate kauaaegne koorem.
Ametlik statistika puudub
«Muidugi põgenevad paljud sõja eest, kuid siit ees leitu ei ole see, mida nad eeldasid,» ütles lahkuvaid migrante nõustav Hannelore Thoelldte. «Meie ooteruum on neil päevil täis, enamasti on inimesed pärit Süüriast, Afganistanist ja Iraagist,» ütles ta Berliini kontori kohta.
Samas puudub igasugune ametlik statistika nende migrantide kohta, kes on otsustanud omal käel Saksamaalt lahkuda. «Juhtub sageli, et inimesed kaovad. Paljudel on piinlik tunnistada, et nad on siia tulles teinud vale otsuse,» lisas Thoelldte.
Kümne kuu eest ÜRO abiga Süüriast Saksamaale jõudnud 51-aastane Abdullah Alsoaan ütles, et soovib naasta kodumaale, kus ootavad teda tema kümme last. Ühe lahkuda soovimise põhjusena tõi ta välja kogemuse, mida temas tekitas avalikkuses suudlevate teismeliste nägemine.
«Asi pole sakslastes või Saksamaas, inimesed on väga kenad,» ütles Alsoaan, «kuid neil on oma eluviis ja meil oma.» Alsoaani sõnul ei suudaks ta oma tütreid Saksamaal üles kasvatada.
Saatus on Süürias
Ka Amer tunnistas, et ta ei suuda Saksamaa elukorraldusega harjuda. Ameri sõnul kuulis ta enne Süüriast lahkumist, et põgenikud saavad Saksamaal umbes 500 eurot kuus toetust. See hinnang on üsna tõelähedane, kuid Ameri sõnul ei mõistnud ta, et Saksamaa elukallidus on Süüriaga võrreldes märksa kõrgem.
«Mul läheks ilmselt kümme aastat, et jõuda tavalise sakslase minimaalse elustandardini ning keel näib minu jaoks olevat õppimatu,» lisas Amer, kes töötas Süürias kohalikus suupistepoes.
Samas ei tea Amer, kes kulutas kogu oma vara müümise eest saadud 15 000 eurot enda ja oma pereliikmete toimetamiseks Saksamaale, kuidas maksta kinni kodumaale tagasipöördumisega kaasnevad kulud. Samuti tunnistab Amer, et kodumaale naasmine tekitab neis hirmu.
«Ma võin seal surma saada, aga võin surma saada ka siin,» ütles Amer. «See on minu saatus»