Põhja-Korea põgenik taotleb Venemaalt varjupaika

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AFP/SCANPIX

36-aastane mees, kes põgenes totalitaarse Põhja-Korea sunnitöölaagrist ning keda ootaks kodumaale saatmisel peaaegu kindel surm, esitas teist korda taotluse ajutise varjupaiga saamiseks Venemaal.

Peetakse ebatõenäoliseks, et Moskva tuleb turvalisuse huvides anonüümseks jääva mehe palvele vastu. Aktivistid nõuavad aga jätkuvalt, et korealasele antaks mingit laadi staatus või et ta saaks rännata edasi mõnda kolmandasse riiki. Inimõiguslane Svetlana Gannuškina ütles, et meest ähvardab endiselt oht saada saadetud tagasi kodumaale või langeda diktatuuririigi agentide inimröövi ohvriks – ka seda on Venemaa pinnal varem juhtunud.  Kokku on põgenikul seni lükatud tagasi kaks taotlust ajutiseks ja üks taotlus püsivaks varjupaigaks.

Vahemikus aastail 2004 kuni 2014 Venemaal asüüli otsinud 211 põhjakorealasest langetati positiivne otsus vaid kahe puhul, 90 neist said ajutise üheaastase varjupaiga, raporteerib Gannuškina kodanikeühendus.

Põhja-Korea ja Venemaa allkirjastasid novembrikuus leppe, mille järgi saadavad riigist välja üksteise ilma dokumentideta kodanikud. Kuigi Venemaa väitis, et tagakiusamise ohus olevaid isikuid leppe raames välja ei anta, pole migratsiooniteenistuse andmeil konkreetse mehe elu Põhja-Koreas erilises ohus. Tema hirm hukkuda kuuli all olevat ainult seotud Põhja-Korea praktikaga rakendada meedet kõigi ülejooksikute suhtes.

ÜRO 2014 aastal avaldatud raportist nähtus, et riiki tagasi saadetud põgenikud langevad tavaliselt piinamise, vangistuse, hukkamise või seksuaalvägivalla ohvriks.

Põhjakorealane põgenes riigist esimest korda näljahäda ajal aastal 1997 ning veetis kümme aastat Hiinas, kust ta saadeti lõpuks kodumaale tagasi ja otse töölaagrisse. Sealt õnnestus tal uuesti Hiinasse pageda, misjärel ta suundus aastal 2013 Venemaale. Mees arreteeriti ning asüüli lubati taotleda tal ainult pärast näljastreiki. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles