Venemaa lääne arvamusest ei hooli

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene Föderatsiooni valitsusjuht Vladimir Putin võõrustas Sotšis oma kolleegi Prantsusmaalt.
Vene Föderatsiooni valitsusjuht Vladimir Putin võõrustas Sotšis oma kolleegi Prantsusmaalt. Foto: AFP / Scanpix

Moskva ei kavatse konsulteerida lääneriikide või Gruusiaga teemal, kui palju vägesid paigutatakse separatistliku Lõuna-Osseetia või Abhaasia aladele julgeolekut tagama.

 

Vene Föderatsiooni peaminister Vladimir Putin rõhutas laupäeval taas, et see on kahepoolne küsimus, milles Venemaa lepib eraldi kokku nende «vabariikidega», vahendasid AFP ja BBC News.

Putin lubas küll, et «rahuvalvajad» lahkuvad kahe regiooniga «külgnevatelt aladelt», ent lisas, et «vägede lahkumine Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast on hoopis teine asi». Moskvast on juba varem teatatud, et separatistlike valitsuste toeks saadetakse tuhanded regulaarväelased – kokku peaaegu 8000 meest, mida on märgatavalt rohkem kui enne sõja algust eelmisel kuul.

«Vene relvajõudude kohaloleku küsimus lahendatakse bilateraalselt rahvusvahelise õiguse raames ja vastavalt nende riikidega sõlmitud kokkulepetele,» märkis ta pärast kõnelusi oma Prantsuse kolleegi François Filloniga, viidates sel nädalal separatistidega sõlmitud sõpruse ja vastastikuse abistamise paktidele, milles nähakse ette ka baaside rajamist neis piirkondades.

Putin eiras sellega jälle lubadusi, mida Venemaa oli lääneriikide hinnangul vaid mõne nädala eest, et lõpetada konflikt Gruusias. Prantsusmaa vahendatud rahuplaani üks punkt nägi nimelt ette kõigi vägede tõmbamist tagasi konfliktieelsetele positsioonidele. Thbilisi süüdistab seetõttu suurt naaberriiki oma alade lihtlabases okupeerimises.

Vene valitsusjuht viitas aga asjaolule, et Moskva tunnustas ühepoolselt Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat samal moel, nagu seda tegid aasta esimesel poolel paljud Euroopa riigid, tunnustades Kosovo iseseisvust, mis oli tookord vastuvõetamatu Venemaale. Putin hoiatas juba kevadel, et sellega loodi «hirmus pretsedent», mis annab läänele tagasilöögi.

Prantsusmaa peaminister François Fillon kordas eilse kohtumise järel toimunud pressikonverentsil, et Euroopa mõistab separatistide tunnustamise hukka.

Fillon märkis ka, et oli Putiniga sellel teemal «väga avameelselt» vestelnud. Lisaks mainis ta, et mõlemad suurriigid loodavad leida kiire poliitilise lahenduse järgmisel kuul Genfis algavatel rahvusvahelistel läbirääkimistel.

Euroopa Liit külmutas septembri alguses seoses Gruusia kriisiga ka kõnelused uue strateegilise partnerlusleppe sõlmimiseks Venemaaga. Prantsusmaa valitsusjuhi sõnul kavatsetakse nendega aga taasalustada kohe kui kõik kokkulepped Gruusia osas on ellu viidud.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles