Kreeka muutmine migrantide «laohooneks» ei lahenda Euroopa rändekriisi, teatas inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) reedel.
Organisatsioon: põgenike Kreekas hoidmine pole lahendus
29. jaanuar 2016, 22:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HRW rõhutas, et asüülitaotlejate Türki tagasisaatmine oleks vale.
«Kreeka on olukorra eest märkimisväärselt vastutav, kuid tema muutmine laohooneks ei lahenda Euroopa rändekriisi,» teatas HRW esindaja Eva Cosse avalduses.
Kreeka on rändekriisi ajal jätnud tõsiselt hooletusse oma kohustused Euroopa Liidu välispiiril, ütles Euroopa Komisjon kolmapäeval raportis, milles antakse Ateenale puuduste kõrvaldamiseks kolm kuud.
EL on hakanud survestama Kreekat põgenikevoolu tõttu ja mõned liikmesriigid on teinud koguni ettepaneku Kreeka Schengeni ruumist välja arvata.
Raporti aluseks on novembris Kreeka-Türgi maismaapiiri ja mitut Egeuse mere saart külastanud hindamiskomisjoni andmed.
Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul ilmnes, et Kreeka ei ole Türgist saabunud migrante korralikult registreerinud ega neilt sõrmejälgi võtnud.
Üks Belgia ametnik soovitas Kreekasse ehitada laagrid sadadele tuhandetele põgenikele.
Ateena väitel on põgenike registreerimine viimase kahe kuu jooksul tänu lubatud personali ja vastava tehnika saamisele teistelt ELi riikidelt märgatavalt efektiivsemaks muutnud.
Samas on Kreekal probleeme haavatavate inimgruppide nagu rasedad naised, puudega inimesed ning saatjata laste kaitsmise ja toetamisega, teatas HRW.