Saksa ajalehe Welt am Sonntagi andmeil hakkavad ülejärgmisel nädalal NATO kaitseministrid Brüsselis toimuval kohtumisel simuleerima idast tulevat rünnakut.
NATO kaitseministrid hakkavad simuleerima idast tulevat rünnakut
31. jaanuar 2016, 21:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aasta veebruari lõpus hõivasid nn rohelised mehikesed üllatava kiirusega Ukrainale kuuluva Krimmi rahvusvahelise lennujaama ja parlamendihoone. Sõjaväelased olid raskelt relvastatud, aga mitte keegi neist ei kandnud oma vormil eraldusmärke. Tegemist oli Vene eriüksuslastega. Vene lipu heiskamisega alustasid nad Krimmi liitmist ja sellega ka Ukraina kriisi, mis kestab siiani.
Et olla valmis sellisele «hübriidsele arengukäigule», mängivad NATO kaitseministrid läbi järgmisel kahepäevasel kohtumisel Brüsselis ida poolt tulevat rünnakut liidule.
Ettevõtmise eesmärk on teadvustada NATO riikides võimalikku ida poolt, st Venemaalt tulevat ähvardavat ohtu, mida Brüsselis ei taheta eriti sõnaselgelt välja öelda. Siiski püsib Venemaa-oht suurena. Seetõttu peavad ministrid tõsiseltvõetava ähvarduse puhul simuleerima poliitilist otsustusprotsessi. «Nad õpivad kriisijuhtimist,» kommenteeriti sõjalisest ühendusest. «Ministrid peavad sellise simulatsiooni puhul ajasurve all otsustama, mida teeb NATO. Sealhulgas arutatakse ka vägede liigutamist,» rääkis üks NATO diplomaat.
Juhul kui nn rohelised mehikesed imbuksid NATO riiki sisse – eriti ohustatuks peetakse Balti riike – tekiks konfliktiolukord, sest liitlased peavad sellist tegu rünnakuks liikmesriigi ja seega terve NATO vastu.
Liikmeseriikide alalised esindajad NATO peakorteris on möödunud aastal juba kaks korda sellist stsenaariumit avalikkusele märkamata läbi harjutanud. Ühel korral ida ja teisel korral lõuna poolt tulevat rünnakut. Viimane on seotud ohuga islami ekstremistide näol NATO lõuna- ja kagupiiril.
Ministrite simulatsioon leiab aset 11. veebruaril ministrite kohtumise lõpus. Peale kaitseministrite võtab sellest osa ka NATO sõjalise komitee esimees, NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) ja NATO arendamise väejuhatuse juht (ACT) Norfolkis USAs.
Ukraina kriisi algusest alates on NATO töötanud heidutusmeetmete kallal Venemaa hübriidse sõjapidamise vastu, mis on oma olemuselt konventsionaalsest sõjapidamisest mitmekülgsem: propaganda kontrollitud meedia kaudu, väljapressimine energia tarnimisega ja nn roheliste mehikeste kasutamine.
Kaitseminister Hannes Hanso kinnitas Postimehele simulatsiooni toimumist. Tema sõnul ei ole selline simulatsioon tema jaoks midagi uut. Eelmisel korral harjutas ta Rootsis koos Põhjala ja Balti kaitseministritega läbi samuti erinevaid konfliktiolukordi. Ta lisas, et märtsis toimub ka Eestis valitsuse tasandil «realistliku stsenaariumi» järgi kriisiõppus. «See on üks osa valmisolekust. Neid asju peab läbi arutama.»
Endise kaitseministri ja praeguse riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul on olukorda Ukrainas, Krimmi annekteerimist, hübriidohtude ennetamist ja NATO heidutushoiakut arutatud kõikidel NATO kaitseministrite kohtumistel alates 2014. aasta kevadest. «Mitmed olulised otsused seoses alliansi heidutushoiaku muutmisega võeti vastu 2014. aasta septembris NATO tippkohtumisel. Suur osa kokkulepitust on tänaseks ellu viidud või elluviimisel,» sõnas ta.
«Regulaarsete realistlike ühiskaitselise stsenaariumiga õppuste korraldamine on absoluutselt vajalik, et olla vajadusel valmis täitma NATO tuumikülesannet, milleks on kõigi liitlaste kaitsmine mistahes sõjaliste ohtude vastu,» leidis Mikser. «Osa sellise valmisoleku loomisest on mõistagi ka poliitilise otsustusprotsessi läbiharjutamine, mida tehakse vastavalt vajadusele.»