Euroliidu kodanikualgatus nõuab miljonit allkirja

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksik europarlamendi liige märtsis Strasbourgis Euroopa Komisjoni president José Manuel Barrosot kuulamas.
Üksik europarlamendi liige märtsis Strasbourgis Euroopa Komisjoni president José Manuel Barrosot kuulamas. Foto: SCANPIX

Kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Liidu kodanikualgatuse reeglite lihtsustamise osas lõppesid edukalt europarlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu delegatsioonide vahel esmaspäeva, 6.detsembri õhtul.

Läbirääkimiste keskmes oli Lissaboni lepinguga loodud võimalus - kodanikualgatus - mille kohaselt saavad 1 miljon ELi kodanikku teha komisjonile ettepaneku uue ELi seaduseelnõu algatamiseks, vahendas europarlamendi pressiesindaja.

Europarlamendi liikmete peamine eesmärk oli muuta kodanikualgatuse reeglid võimalikult lihtsaks, et julgustada kodanikke seda võimalust kasutama.

Parlamendi ettepanekud, millega ka nõustuti, olid järgmised:

· kodanikualgatuse ettepaneku eelkontroll toimub siis, kui see registreeritakse, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist;

· ettepaneku registreerib kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt seitse liiget seitsmest erinevast ELi liikmesriigist, kes vaatavad läbi ettepaneku põhjenduse ning vastavuse ELi valdkondadega;

· ettepaneku allkirjastajad peavad esindama minimaalset arvu liikmesriike, st 1/4 ELi liikmesmaid; algses nõudes oli selleks 1/3 ELi liikmesriike ning esialgne europarlamendi liikmete soov oli piirduda nõudega 1/5;

· Euroopa Komisjon peab algatuse korraldajaid abistama ning koostama neile vajaliku käsiraamatu ja looma vastava kontaktpunkti;

· kui algatus kogub 1 miljon allkirja, siis tagatakse selle täpne menetlus koos avaliku kuulamisega;

· määrus vaadatakse üle mitte viie, nagu seda soovis komisjon, vaid kolme aasta pärast.

Läbirääkimiste kolm osapoolt jõudsid kokkuleppele ka selles keerulises küsimuses, mis puudutab allkirjade ehtsuse tuvastamist. Selle eest vastutavad liikmesriigid, kes võivad kasutada erinevaid kontrollivorme. ELi saadikute soov oli piirduda minimaalse isikuinformatsiooni küsimisega, et muuta kodanikualgatused võimalikult lihtsaks.

Europarlamendi põhiseaduskomisjon hääletab kokkulepitud ettepanekut 13. detsembril ning täiskogu päevakorras on vastav hääletus 16. detsembril. Nõukogu on kinnitanud soovi kiita määrus heaks veel sellel aastal. Liikmesriikidel on seejärel aasta, et rakendada määrus oma seadusandlusesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles