Ilves: Eesti soovib osaleda NATO küberstrateegia loomises

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ja president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Kadriorus.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ja president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Kadriorus. Foto: Toomas Volmer

President Toomas Hendrik Ilves ütles kohtumisel NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga, et Eesti soovib aktiivselt osaleda alliansi küberstrateegia loomises ning uute lahenduste väljatöötamisel saab jõuliselt kasutada Tallinnas tegutsevat NATO küberkaitsekeskust, millega on juba seni ühinenud paljud alliansi riigid.

«NATO Lissaboni tippkohtumise otsused on tehtud, allianss on oma põhiülesanded - kollektiivkaitse, kriisiohje ja koostöö partneritega - seadnud uues strateegilises kontseptsioonis õigesse tasakaalu ning nüüd tuleb põhirõhk panna Lissaboni otsuste täitmisele,» vahendas presidendi kantselei pressiesindaja Ilvese sõnu.

«Küberkaitset tuleb käsitleda ühena tavalistest sõjalistest võimetest, mille osas peab  kokku leppima selgetes eesmärkides,» ütles president Ilves. «NATO küberstrateegia ei peaks kavandama kaitset ainult alliansi nö suurtele süsteemidele, vaid ka liikmesriikide endi olulistele tarinditele.»

Eesti riigipea rõhutas NATO nähtavuse, usutavuse ja sisemise solidaarsuse olulisust, mille puhul on tähtis nii õppuste korraldamine alliansi liikmesmaades kui ka näiteks Balti riikides õhuturbemissiooni jätkumine.

«Soovime selle missiooni pikendamist kuni aastani 2018 ja sealt ka edasi,» ütles president Ilves. «Alliansi ja tema paljude liikmete panus Balti riikide õhuruumi puhtana hoidmisse on olnud edukas, mida tõestab piiririkkumiste oluline vähenemine.»

President Ilvese sõnul on Eesti valmis suurendama vastuvõtva riigi kulusid, mis näitab meie soovi osaleda ka ise järjest enam NATO õhuruumi kaitses.

NATO peasekretär tänas Eestit tugeva panuse eest Afganistanis, kus ühes kõige ohtlikumas lõunaprovintsis teenib üle pooleteistsaja Eesti kaitseväelase, lisaks koordineerib Eesti Helmandi provintsi tervishoiusüsteemi ülesehitamist.

Kohtumisel arutati julgeolekuvastutuse samm-sammulist üleandmist Afganistani võimudele, sealsete julgeolekujõudude koolitusprogramme ning NATO ja partnerriikide tsiviilpanust turvalise Afganistani ülesehitamisse.

«NATO plaanide kohaselt peaks julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistanis lõppema aastal 2014, kuid ka pärast seda on selge, et Lääs ei korda enam varasemat viga ega jäta pärast otsese lahingutegevuse lõppu Afganistani üksinda,» rõhutas president Ilves.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles