Eestist valitud europarlamendi saadik Tunne Kelam uuris täna Euroopa Komisjoni presidendilt Jose Manuel Durao Barrosolt, kuidas kavatseb Euroopa Komisjon koordineerida liikmesriikide küberkaitse-alaseid jõupingutusi.
Kelam: kuidas kavatseb EL koordineerida liikmesriikide küberkaitse-alast tööd
14. detsember 2010, 21:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso vastas täna Strasbourgis korralise infotunni käigus Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele, vahendas Kelami pressiesindaja.
Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Tunne Kelam esitas küsimuse küberkaitse koordineerimisest Komisjoni poolt. Kelam juhtis tähelepanu NATO uuele kontseptsioonile, milles kutsutakse Põhja-Atlandi Liitu üles koordineerima liikmesriikide küberkaitse potentsiaali eesmärgiga allutada tulevikus kõik NATO institutsioonid tsentraliseeritud küberkaitse süsteemile.
«Millisena näete Euroopa Komisjoni rolli koordineerimaks tõhusamalt liikmesriikide küberkaitse süsteeme, mis on praktikas väga erineval tasemel?» küsis Tunne Kelam. «Kas paruness Ashton hakkab vastutama nende küberkaitse probleemide eest, mis mahuvad Euroopa Liidu ühtse kaitse- ja julgeoleku poliitika raamidesse?»
Kelami hinnangul ei olnud Barroso selliseks küsimuseks päris valmis. Ta viitas, et küberkaitse sisulised probleemid kuuluvad Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni kompetentsi.
Samas rõhutas Barroso küberrünnakuist tingitud tõsiseid ohte, mille tõrjumiseks peavad vastutuse võtma liikmesriigid koostöös Ashtoniga.
Barroso meenutas Eesti vastu suunatud küberrünnakuid ning tõdes, et sellest peale on Euroopa Liidu institutsioonide vastu toimunud tuhandeid suuremaid või väiksemaid rünnakuid. Ta kommenteeris Euroopa Komisjonis ettevalmistamisel olevat uut direktiivi, mis käsitleb rünnakuid infosüsteemide vastu. Direktiiv laiendab Euroopa Nõukogu raamotsust aastast 2008, tuues sisse karistusmeetmed infosüsteemidesse illegaalse sekkumise ja nende väärkasutamise eri vormide puhul.
Kelami arvates jääb üha teravalt püsima küberkaitse koordineerimise probleem. «Kui NATO peab vajalikuks küberkaitse süsteeme märksa enam koordineerida, isegi tsentraliseerida, siis ei saa Euroopa Komisjon jätta neid küsimusi üksnes liikmesriikide ja Ashtoni kompetentsi.»
Lisaks küberkaitse koordineerimisele on Kelami arvates komisjoni ülesandeks ka Euroopa Liidu ühisuuringute korraldamine, et leida uusi lahendusi küberrünnakutega seotud ohtude tõrjumiseks Euroopa tasandil.